27. jaanuar 2010, 21:27
Peeter Oja: ma ei oska öelda, millist väetist poliitiline kultuur vajab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei oska öelda, millist väetist see vajab. See võtab aega inimpõlvesid, et juurduks mõttelaad, arusaam, et ka teistmoodi on võimalik elada. Nagu ka Masso ütles, et mõned asjad tunduvad olevat oma ajast ees. Ajas, mil neid
välja öeldakse, võivad need näida idealistlikud või isegi naeruväärsed, kuid hiljem hakkavadki inimesed nii käituma. Ja niimoodi ongi.
Poliitilisest kultuurist on räägitud juba päris palju, ükskõik, mis nime all, olgu selleks siis väetis või midagi muud. Aga midagi ei ole muutunud. Igaüks käitub nii, nagu ta käitub. Kellel on südametunnistus, see käitub selle järgi, ta ei saa teistmoodi käituda, ta ei saa valetada.
Või võtame näiteks Reiljani. Inimlikust seisukohast ei saa talle etteheiteid teha. Ma olen täiesti veendunud, ta on kindel, et kõik teevad niimoodi, lihtsalt tema jäi vahele. Inimeste maailmad on erinevad ja tema oma on selline. Ja väga raske on inimesele selgitada, et kõik inimesed ei tee nii, et teistsuguseid maailmu on ka.
Selles mõttes on see nukker. Mida kitsamalt inimene elab, mida pisemaks ta selle maailma enesele teeb, seda suurem võib olla inimese kibestumine, mille tagajärjeks võivad olla väga saatuslikud teod, ja mitte ainult sellele
inimesele, vaid üleüldse. Nii see kahjuks on.