Peep Pahv: trööstitu tegelikkus

Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv. Foto: Peeter Langovits

Eesti on tõeline iluuisutamismaa! Jah, meie pealinnas toimus EM ning sportlaste hulgas on mõned üksikud Euroopa keskmikud, kuid see on kõik. Tegelikult vaagub kaunis spordiala hinge.

Eesti meistrivõistluste protokolle sirvides avaneb trööstitu pilt. Meeste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus piisas kulla võitmiseks kõigest võistluse alustamisest ja lõpetamisest, vaid naiste üksiksõidus oli mingigi konkurents.

Kas visuaalselt kaunis spordiala ei huvitagi noori või ei viitsi treenerid piisavalt pingutada? Valejutt. Leidub meil plikatirtse ja poissegi, kes sooviksid jääl liuelda, küsimus pole ka treenerites, kes tahaksid ennastohverdavalt töötades oma õpilasi tippu viia. Põhjused peituvad hoopis võimalustes, õigemini nende puudumises.

Eestis on vaid mõned üksikud treeninguteks kõlblikud jäähallid ja nendegi kasutamise eest küsitakse hingehinda. Kus ja kuidas peaksidki siis iluuisutajad sirguma? Balletisaalis koreograafiat sättida ning liuvälja poordi taga kuiva hüppetrenni teha on kindlasti vahva, ent ainult selle pealt suureks meistriks ei kasva…

Iluuisutamist ei saa võrrelda murdmaajooksuga, kus trenniks läheb vaja ainult dresse-tosse. See on kallis spordiala, kus parimaks saamise nimel tuleb veeta lõputuid tunde jääl. Kui hokimeeskonnas saab korraga harjutada paarkümmend poisiklutti ning alles uiskudel ukerdavaid iluuisutajahakatisigi võib trennis olla korraga terve trobikond, siis täiskasvanute klassis harjutajaid mahub korraga jääle vaid mõni. Hind on aga täpselt sama. Seega pole ime, kui juunioride vanuses püsivad treeningutel vaid mõned üksikud.  

Linnapeana uhkel ilmel võistluse avanud Edgar Savisaar peaks mõistma, et üleeuroopalise reklaamikampaania eest oleks viisakas ka maksta.

Kusjuures jutt ei käi korralduskomitee liikmetele kopsaka töötasu joonistamisest, vaid uisutajate praegusele ja tulevasele põlvkonnale normaalsete tingimuste loomisest. Jäähalle ehitada ning neis harjutamisvõimalusi luua peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne. Loomulikult oleks ülekohtune nõuda seda kõike Savisaarelt – täpselt sama jutt käib ka teiste linnade ja maakonnakeskuste kohta.

Eesti Uisuliidu juhtidel on just praegu, mil EMiga kaasnenud emotsioonid kõrgpunktis, õige aeg võtta hokimehed kampa ning teha oma spordiala harrastamise tingimuste loomiseks tõhusat lobitööd. Paari kuu pärast võib olla juba hilja, tulevad uued võistlused ja otsustajad peesitavad juba sealse edu säras.