Juhtkiri: seaduslikud meened

Töötukassa. Foto: Liis Treimann

Töötukassa peaks olema usaldusväärne ja positiivne

Oleme juba tüdimuseni kuulnud jutte, kuidas praegune majanduskriis maailma muudab ja senised tõekspidamised pea peale pöörab.

Ometi tahaks mõnigi kord küsida – on see ikka nii? Ettevõtjad on olnud sunnitud palehigis otsima uusi lahendusi, firmasid ümber struktureerima, kulusid optimeerima.

Teisiti pole lihtsalt võimalik, lähed pankrotti. Ka riik ja sellega seotud organisatsioonid on pidanud tegema kärpeid, kuid tundub, et ikka pole veel olnud piisavalt valus.

«Kui on seadusega kooskõlas, võime kulutada.» «Teeme seda, mis seadusega ette nähtud.» Seadus on loomulikult keskne, aga selle postuleerimine jätab tihtipeale piiratud mulje – teeme täpselt seda, mida nõutakse, ja täpselt nii palju, kui nõutakse. Kokkuhoid ei olegi justkui võimalik ning innovatiivne lähenemine soovitatav.

Eeltoodu sobib üldistama ka töötukassa pea miljoni kroonini küündivat meenete ja kontoritarvete hanget, mis kerkis avalikkuse huviorbiiti, kui keskerakondlased riigikogus sotsiaalministrilt selle kohta aru pärisid. Hanke muudab eriti kummaliseks tõik, et osa tellimusest sai töötukassa juhi Meelis Paaveli abikaasa venna firma.

Vastulaused, et kõik on seadusele vastav, tegemist on suure organisatsiooni loomulike vajadustega ning lõpuks muidugi juba klišeelikud süüdistused, et ajakirjandus on läinud kaasa kellegi populistliku meediakampaaniaga, pole kindlasti avalikkust rahuldavad ja adekvaatsed.

Arvestades töötute armee ennustatavat kasvu (ja kasvama jääb see analüütikute hinnangul hoolimata sellest, et majanduses on juba positiivseid märke), on loomulik, et töötukassa tegevus püsib teravdatud tähelepanu all.

Selle tegevuse tulemuslikkust näitab kõige paremini see, kui tööandjad ja töövõtjad oma muredele leevendust leiavad. Inimestele on vaja anda lootust, et ei lisanduks massiliselt heitunuid, kes enam tööd ei otsigi. Töötukassa usaldusväärsus on seejuures väga tähtis.

Kui eeltoodud ebameeldiv lugu mainele kuidagi kasuks ei tule, siis seda tõstaks initsiatiivikus, uued ideed ja lahendused.

Eile ajalehtede liidu konverentsil «Meedia ja masu» esinenud majandusminister Juhan Parts nentis, et 100 000 töötust on praegu kujunenud pilt kui mingist homogeensest massist.

Miks ei võiks olla lihtne süsteem, nagu kinnisvaraportaalis, mis näitaks inimeste tausta: kust nad pärit on, mida oskavad, mida nad on õppinud ja mida tahaksid juurde õppida, küsis minister.

Oleks tõesti palju selgem pilt analüüsiks nii ettevõtjale-investorile kui ka riigile näiteks hariduskavade ettevalmistamisel. Hea mõte ju. Tehke ära!