Piiblis (Mt 25:40) märgitakse: «Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.» Mõeldud on küll igavikulisemaid kategooriaid, kuid ülekohus ei püsi igavesti kotis ka selles ilmas.
Ei pea olema just religioosne inimene märkamaks, et tavaelus on sageli esimeseks märgiks mõne kodaniku ebameeldivusest just see, et ta kohtleb halvasti neid, keda peab endast nõrgemaks.
Direktoriga abivalmis ja viisakas isand või emand elab end näiteks välja tema sekretäri peal. Mõistmata, et selline käitumine kogub talle vaikselt hunniku tulist sütt pea kohale.
Ning kui edukas inimene suudab tähelepanu pöörata neile, kel pole nii hästi läinud, siis võib seda iseloomustada kui suuremeelset ja sõbralikku käitumist, mis pikapeale toob talle usaldusväärse maine.
Eesti, kes võõrustas sel nädalal kõrget Thbilisi delegatsiooni väärika südamlikkusega – alates grusiinide reforme kiitnud president Toomas Hendrik Ilvesest ja lõpetades rekordilise rahvahulgaga president Mihheil Saakašvili loengul –, näitas end nii õilsameelse riigina, kes ei häbene pisut ajaloorataste vahele sattunud tuttavat.
See oli toetusavaldus demokraatia ja lääne suunas areneda soovivale Gruusiale, mis loodetavasti jõuab ka sealse rahvani. Sellele, kus arenemisruumi jagub, vihjati avalikult vaid väga läbi lillede.
Mis on mõistlik, sest arvestades sõpra ahistava naabermaa kalduvust kõike suureks puhuda, tulnuks sellest ilmselt järjekordsed suured pealkirjad, mis vihjanuks niigi räsitud grusiinidele, et ka liitlased on nad hüljanud.
Hiljuti kirjutas Times Briti naisest, kes läks poiss-sõbraga Dubaisse, liialdas nende kihlust tähistades alkoholiga ja langes seejärel talle WCsse järele hiilinud hotellitöötaja vägistamise ohvriks.
Kui naine järgmisel päeval Dubai politseile vägistamise kohta avalduse tegi, pandi trellide taha nii tema kui ta kihlatu – nimelt keskendusid korrakaitsjad faktile, et paar jagas abieluväliselt hotellituba ja pruukis sobimatult vägijooke.
Vägistamine muutus täiesti kõrvaliseks küsimuseks ning naisele lubati armulikult, et kui ta süüdistuse tagasi võtab, lubatakse tal kodumaale naasta.
On loomulik, et ükski ohvri sõbranna ei tõtta avalikult kuulutama, et ta ise on rumal, sest eiras moslemimaa suhtereegleid ja kaanis end pea teadvusetuks.
Võib oletada, et terve hulga järeldusi tegi ohver omal käel. Ja kui ta ei õpi, räägivad sõbrad temaga loodetavasti privaatselt kinniste uste taga, mitte ei asu Dubai politsei poolele.
Teatud jutte on targem rääkida tête-à-tête.