Haridusreformiga on nagu haldusreformiga – mõlemast räägitakse pidevalt, kuid kumbagi ei ole suudetud aastaid ellu viia. Süüdi on – nagu Eestis ikka juhtub – poliitika. Meie valitsuste eluead on selliste keeruliste uuenduste tegemiseks lihtsalt liiga lühikesed.
Alo Raun: haridusreform kui varblane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka praegu toppab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu riigikogus seetõttu, et vähemusvalitsusel napib parlamendis toetust.
Tõenäoliselt saab opositsioonimeelne riigikogu kultuurikomisjon tegelikult aru, et Tõnis Lukase kavandatav haridusreform on praeguse tegelikkusega võrreldes oluline samm edasi. Alati saab muidugi paremini, kuid lõputu paigalseis on veel halvem.
Kuid koolireform on kõige reaalsem koht, kus opositsioon saab võimuliidule valimiste eel hambaid näidata. Nii ongi hetkepoliitiliselt kasulikum minna püüdma tuvi katusel ja lasta varblane peost. Et järgmise aasta kevadel ametisse astuv uus minister saaks kõike jälle otsast alata.