/nginx/o/2009/12/17/283819t1hda01.jpg)
Haridusreformiga on nagu haldusreformiga – mõlemast räägitakse pidevalt, kuid kumbagi ei ole suudetud aastaid ellu viia. Süüdi on – nagu Eestis ikka juhtub – poliitika. Meie valitsuste eluead on selliste keeruliste uuenduste tegemiseks lihtsalt liiga lühikesed.
Ka praegu toppab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu riigikogus seetõttu, et vähemusvalitsusel napib parlamendis toetust.
Tõenäoliselt saab opositsioonimeelne riigikogu kultuurikomisjon tegelikult aru, et Tõnis Lukase kavandatav haridusreform on praeguse tegelikkusega võrreldes oluline samm edasi. Alati saab muidugi paremini, kuid lõputu paigalseis on veel halvem.
Kuid koolireform on kõige reaalsem koht, kus opositsioon saab võimuliidule valimiste eel hambaid näidata. Nii ongi hetkepoliitiliselt kasulikum minna püüdma tuvi katusel ja lasta varblane peost. Et järgmise aasta kevadel ametisse astuv uus minister saaks kõike jälle otsast alata.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)