/nginx/o/2010/01/15/297176t1hdf05.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas sai hakkama sellega, mida tema eelkäijad pole suutnud – valitsus kiitis heaks koolide uued õppekavad.
Haridusminister Tõnis Lukas sai hakkama sellega, mida tema eelkäijad pole suutnud – valitsus kiitis heaks koolide uued õppekavad.
Tegu on põhikooli ja gümnaasiumi lahkulöömise kava järel juba teise suurt tähelepanu pälvinud haridusteemaga.
Otsapidi on kaks asja muidugi seotud, kuna ka õppekavad on nüüd eraldi. Lukase pihta aga lendab kriitikanooli igast nurgast – kindlasti pole õppekavad hoolimata pikast ettevalmistusajast ideaalsed ja teema erutab paljusid, sest mida ja kuidas lastele õpetatakse, on osa Eesti ühiskonna vundamendist.
Õppekavasid võinuks ju veel lihvida, aga seda pikemalt oleks koolitöö käinud aegunud kavade järgi. Haridustegelasi aegade algusest erutanud vaidlused, nagu suured versus väikesed koolid või eliit- versus tavakoolid kestavad aga nagunii edasi.