Veel kolm päeva tagasi ei teadnud isegi välisministeerium täpselt, et veidi üle miljoni elanikuga Eesti inimeste hingekirjas on ka Tarmo Jõeveer.
Krutskeid täis kangelane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähe sellest – ihukaitsjana ÜRO jõududes töötav Jõeveer oli tööasjus Haiti pealinnas Port-au-Prince’is, kui riigi lõunaosa tabas seitsmemagnituudine maavärin.
Ka mehe lähedased ja tuttavad Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Atsalama külas elasid kolm päeva tagasi rahulikku elu. Kuni neljapäeval helistas Jõeveeru onule Arvole Postimehe ajakirjanik. «Postimehest nagu ajalehest helistate või?» küsis Arvo üllatunud häälega.
Kaks päeva hiljem on Jõeveerude nimi kuulus kogu maailmas. Nendega tahavad rääkida nii Eesti meediaväljaanded kui ka Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat. Üleilmne uudistekanal CNN näitas eepilisi kaadreid, kuidas Jõeveer rusikasse surutud käega viibates rusude vahelt minema kõndis.
Rasketest betoonmürakatest külmas hauakambris tuli Jõeveerul vastu pidada 32 tundi. Päästjatel kulus viis tundi ainuüksi mehe kättesaamiseks – selleks tuli ettevaatlikult betooni lahti lõigata ja vahepeal rususid eest tõsta, et uusi varinguid vältida. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon märkis, et Jõeveeru pääsemine oli pisike ime ööl, mil imesid oli vähe.
«Tarmo on kui õnnesärgis sündinud,» kinnitab ka Arno Jõeveer – maavärinas ellujäämine olla mehel juba kolmas üle noatera pääsemine. Jõeveeru n-ö teine elu algas siis, kui ta alles keskkoolis õppis. «Siis sattus ta liinibussiga avariisse ning vaakus haiglas hinge,» rääkis õnnesärgis sündinud mehe onu.
Kolmanda elu algust märgib umbes kümnesentimeetrine arm, mis üle Tarmo Jõeveeru näo jookseb. See on mälestus ajast, mil pätt toona politseinikuna töötanud meest pudelikaelaga näkku lõi.
Seekord pääses Jõeveer peaaegu ühegi kriimuta katastroofist, mis kustutas senistel andmetel ümmarguselt 50 000 eluküünalt.
Ka Jõeveeru tuttavad kinnitavad, et see mees on lihtsalt nii sitke, et pidigi ellu jääma. Just nii iseloomustab meest Lehti Targijainen, kes koos Jõeveeruga esimesest klassist peale Pagari algkoolis käis. Targijainen märgib sedagi, et koolis oli Jõeveer krutskeid täis poiss, kes pudeliski ei püsinud. «Samas alati õigluse eest väljas,» toonitab Targijainen.
Pärast pääsemist helistas Jõeveer oma ameeriklannast abikaasale Mamiele. Esmajoones selleks, et öelda, kui väga ta naist armastab. Aga jõudis rääkida sedagi, kui masendav on olukord Port-au-Prince’is – tuhanded inimesed ootavad ja otsivad oma lähedasi; loodavad, et ka nende abikaasad või lapsed astuvad rusude vahelt välja sama reipalt kui eesti mees.
Ehk aitas teadaolevalt ainsa eestlasena Haitil viibinud Jõeveeru pääsemine kaasa sellele, et läänepoolkera vaeseima riigi Haiti abistamiseks olid Eesti inimesed eile õhtuks annetanud üle 50 000 krooni. Internetilehtedel on aga kõikide Jõeveerust rääkivate uudiste kommentaarid tavatul kombel ainsagi erandita heatahtlikud: õnnitletakse, soovitakse edu ja elatakse kaasa.