Ain Tõnisson: õppekava tehes püüti ehitada kirik keset küla

, Haridus- ja Teadus­ministeeriumi õppekava talituse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Tõnisson
Ain Tõnisson Foto: Pm

Sajad inimesed on hulk aega vaeva näinud, et viimaks valmiks koolide tööd suunav õppekava.

Täna valitsuse istungile jõudev õppekava eelnõu on sündinud mõnikord suisa tulistes vaidlustes ja sugugi mitte kabinetivaikuses.



Õppekavade arenduse aluseks oli lähteülesanne, kuhu said kirja sisulised suunised tööks, tunnijaotusplaan ja õppekava vorm. Lähteülesande kinnitas riikliku õppekava nõukogu, mis ühendab erakondade hariduspoliitikuid, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaid. Vähemate otsuste tegemiseks tuli kokku õppekava ekspertnõukogu.



Mitmes etapis valminud dokumendid on olnud kättesaadavad ja neid on arutatud õpilaste, õpetajate, koolijuhtide ja lapsevanemate esindusorganisatsioonidega. Tellitud on retsensioone, märkusi ja ettepanekuid tegid paljud asjast huvitatud inimesed ning huvipooled.



Õppekava on kokkulepe erinevate osapoolte vahel. Haridusministeerium saab siin olla vahendaja erinevate arvamuste vahel, kusjuures arvamused võivad olla kardinaalselt lahknevad.



Näitena olgu toodud õpilaste soov saada igas aines üksikasjalikumat tagasisidet kui seda on hinne «kolm», «neli» või «viis». Tegemist on mõistliku sooviga ning meil on väga palju õpetajaid, kes annavadki õpilasele sisulist tagasisidet. Teisalt tooks kohustus anda igale õpilasele kaks korda aastas kirjalik detailne tagasiside õpingute edenemisest õpetajale kaasa väga suure koorma.



Mõlemal poolel on õigus. Tulles vastu ühele poolele, ei ole võimalik tulla vastu teisele. Kompromissina sisaldab õppekava põhimõtteid, mis räägivad õpilast toetavast kujundavast hindamisest, samuti vähendati kokkuvõtvate hinnete panemise sagedust põhikoolis, et anda õpetajale natuke rohkem aega õpilasele sisuliseks hindamiseks.



Samas ei too õppekava õpetajale juurde uusi otseseid hindamisega seonduvaid kohustusi.



Niimoodi õppekava tehes püüti «ehitada kirik keset küla». Võimalik alternatiivne äärmuslik tee oleks olnud võtta üks kindel tõde ning seda jäigalt järgida. Selline viis on lihtne ja kiire, ent kui sellele tõele ei ole piisavat toetust, on õppekava vastuvõtmiseks vaja «teerulli».



Kaarel Haav esitab Postimehes 11. jaanuaril ilmunud loos ühe seisukoha. Olen täiesti veendunud, et ühelgi ministeeriumi ametnikul ei ole midagi personaalselt selle seisukoha vastu. Seda enam, et tegelikult murrab nimetatud asjatundja sisse lahtisest uksest.



Näiteks on vastupidi tema väitele õppekavas selgelt kirjas, et õpilased osalevad õppekeskkonna kujundamisel. Samas ei saa Haava teksti lisada õppekavasse, sest pole kindel, kas ülejäänud haridus­üldsus neid mõttekäike korrektseteks peab.



Riiklik õppekava võtab kokku meie olemasoleva tarkuse, püüdes muutuste suuruses arvestada erinevate osapoolte võimalustega. Sellisena on õppekava mõeldud eelkõige koolide töö aluseks. Just seetõttu saab õppekava kriitika osaliseks, sest paljude arvates peaksid meie arengud ja plaanid hariduses olema veel suuremad kui kirjas on.



On väga hea, et arutlused õppekava üle jätkuvad. See annab lootust, et haridusteadlased saavad töösuunad, mida järgmistel aastatel arvestada. Nii on võimalik aegsasti teha uurimus- ja arendustöid ning alles pärast seda panna kirja, mida koolis tegema peab.



Kokkulepe üldistes suundumustes vähendab teravaid vaidlusi detailide üle. Samuti võimaldab see tegeleda nende ainete või valdkondadega, kus arenduse vajadus on kõige suurem – selleks, et kokku leppida ühiskonnaõpetuse sisu, ei pea me tegelema füüsika ainekavaga.



Lisaks selgusele erinevate ainete õpetajate jaoks, teeb see õppekava arendusprotsessi kõigi osalejate ja partnerite jaoks lihtsamaks – korraga üleval olevaid küsimusi on vähem ja kogu arutelu on konstruktiivsem.



Saavutatud kokkulepetega on rohkem või vähem rahul kõik osapooled, kuid iga muutus on ebamugav ja see on inimlikult mõistetav. Uue õppekavaga kaasnevate uuenduste eesmärgiks ei ole kindlasti kedagi ärritada või kellegi elu raskeks teha.



Kuid kindlasti ei tohi uude õppekavasse suhtuda ükskõikselt – õpetajad, teadlased ja huvipooled võtsid vaevaks teha suur hulk tööd, jagada oma mõtteid ja öelda sõna sekka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles