Henrik Roonemaa FOTO: Erakogu

Viimase paari nädala üheks kõige põletavamaks tehnoloogiaküsimuseks Eestis on kerkinud see, kas levi on või levi ei ole. Osa inimesi väidab, et EMT levi on viimaste kuude jooksul väga kehvaks jäänud ja et EMT on seal midagi susserdanud ning ajab nüüd avalikkusele puru silma.

EMT tehnoloogiajuht Tiit Tammiste ütles aga Kuku raadios «Digitunni» saates, et see pole tõsi ning vastupidi, EMT on pidevalt levi parandamisse suuri summasid investeerinud ja kavatseb seda edaspidigi teha.

Kogu see kära mobiililevi ümber näitab ilmekalt, kuivõrd kiiresti on mobiilside meie jaoks eluliselt vajalikuks teenuseks saanud. Vaevalt mõni aasta tagasi olid leviaugud igapäevane nähtus ning mitmete megabittideni sekundis küündivad mobiilse andmeside kiirused täiesti tundmatu suurus. Praegu aga on see pea igaühele taskukohane ja igale nutitelefoni omanikule ka vajalik teenus.

Ja nutitelefoni omanikke on Eestis palju, väga palju. Mobiilitootja LG avalikustas sel nädalal ühe uuringu tulemused, selle järgi on 15–19-aastaste hulgas nutitelefoni kasutajate hulk lausa 100 protsenti ning kogu elanikkonna hulgas pisut üle 50 protsendi. Seega, kui me varem olime pea täies koosseisus mobiilirahvas, siis nüüd oleme lisaks veel ka nutitelefonirahvas ja sellega seoses mobiilse andmeside rahvas. Ja me tahame, et see oleks olemas, kogu aeg ja igal pool!

Kõige selle taustal on aga päris huvitav mobiilifirmade enda olukord. Konkurents on suur, iga mõne aasta tagant turule tulevad järjest kiiremad mobiilivõrgud vajavad ehitamist ning maksavad väga palju.

See aga, mida nendes kümneid või sadu miljoneid eurosid maksvates mobiilivõrkudes tehakse, on telekomidele väga murettekitav. Kui vanasti ehitasid nad ise võrgud ja pakkusid siis neis võrkudes klientidele teenuseid, nagu näiteks helistamine ja lühisõnumite saatmine, võttes selle eest raha, siis nüüd ehitavad nad küll võrgud, aga teenuseid pakuvad nendes teised.

Inimesed kasutavad telefone järjest vähem helistamiseks ja järjest rohkem Facebooki, You Tube’i, e-posti ja muu säärase jaoks. Isegi operaatoritele kunagi nii tulusad olnud SMSid on kiiresti asendumas Facebooki-sõnumite, WhatsAppi, Viberi või lugematu hulga muude sarnaste teenustega, millest operaatorid ju mitte sentigi ei saa.

Jah, inimesed maksavad andmeside eest küll kuumaksu, aga see ei ole kuigi suur. Ja kui me kõik liitume netiteenusega ning maksame kindlat kuumaksu, siis kust peaks tulema börsimaailmas nii vajalik käibe- ja kasumikasv? Elisa Eesti juht Sami Seppänen ütles ühel pressiüritusel maruvihaselt, et nemad kaaluvad tõsiselt oma võrgus You Tube’i kinnikeeramist, sest see, kui kasutajad pidevalt sealt videoid vaatavad, võtab võrgus väga palju ressurssi ära, aga Elisa selle eest midagi ei saa, sest ega Google oma kasumeid ju operaatoritega jaga. Prantslaste hiigeloperaator Orange ütleb, et kogu nende võrgu liiklusest võtavad Google’i teenused enda alla poole.

Meie, tavatarbijate jaoks on siin aga peidus üks suur ja vastik oht. Selle on kenasti paberile pannud USA suur operaator Verizon, kelle arvates oleks hea idee võtta internetis teenuseid pakkuvatelt firmadelt raha selle eest, et nende andmed Verizoni võrgus kiiremini kliendini liigutataks.

Ehk et kui näiteks Google ise pole nõus operaatoritele maksma, siis tehakse Google’i teenuste tarbimine võrgus nii aeglaseks, et nad on sunnitud seda tegema. Nii et kui me seni oleme harjunud, et internet on vaba ja ühetaoline ehk neutraalne, siis tulevikus võivad hakata erafirmad omavaheliste diilidega kontrollima, millist osa internetist me saame tarbida ja millist mitte. Ja siis me võime vabalt ka avastada, et levi on igal pool küllaldaselt, aga midagi vaadata sealt ei ole.