Valter Aasmäe

FOTO: Pm

Valitsuse ettepanekul muutis riigikogu järjekordselt maamaksuseadust. Reklaamides kolme maksetähtaja asendamisest kahega, vaikiti maha teine pealtnäha süütu muudatus.



Maamaksu alammäära tõstmisega 20 kroonilt 50 kroonile vabastati maamaksust 128 000 kinnisvaraomanikku ehk 23,3 protsenti maksukohuslaste üldarvust. Piltlikult, iga neljas maaomanik sai seega maamaksust vabaks.



Eelnõu (636 SE) seletuskirjas on mainitud, et vaid 13-l kohaliku omavalitsuse üksusel väheneb maamaksutulu üle viie protsendi. Kokku väheneb omavalitsuste maksutulu 4,2 miljoni krooni võrra ehk 0,55 protsenti üldsummast.



Tundsin huvi, kes on need 13 omavalitsust. Küsisin seda eelnõu koostajatelt. Mind juhatati seepeale maksu- ja tolliametisse. Palusin mainimist leidnud nimekirja esimest kümmet. Vastus tuli paari päevaga. Selles tehti mulle selgeks, kuidas ma saan näha oma maamaksu. Ja kogu lugu.



Minu jaoks otsustavaks sai Valeri Korbi sõnavõtt teisel lugemisel. Ta väitis, et Kohtla-Järve linnas vabaneb maamaksust 11 783 objekti. Maksu laekumine väheneb 385 000 krooni võrra, mis moodustab 14,8 protsenti maamaksutulust (riigikogu stenogramm 16.12.2009).



Täpsemaks analüüsiks koostasin valemi, mis kajastab seoseid maksuvaba pindala, maksustamishinna ja maksumäära vahel. Mv = 50 / (Mh × mm), kus Mh on maa maksustamishind kr/m² ja mm on maamaksumäär kümnendmurruna.



Analüüs näitas, et maksusoodustust saab enamik Lasnamäe korrusmajade korteriomanikest ja mõned ääremaade maaomanikud.



Ma ei oska midagi öelda opositsiooni tarkuse kohta. Eelnõu (636 SE) läbis kolm lugemist ja president kuulutas selle välja. Vastutav riigikogu liige on Margus Tsahkna. Miks keegi ei pannud tähele, et maamaksust vabastatutest on üle 95 protsendi linnade elanikud?



Kui samamoodi edasi läheb, on selle õnnetu seaduse 23. muudatusettepaneku sisuks linnade maamaksust vabastamine koos väljaspool linnu maamaksu tõstmisega. Miks meie oma riik kostitab meid igasuguste ootamatustega? Prognoosimatu käitumine on teatavasti meie idanaabri meelistegevus. Miks meie riik sellega kaasa kipub?



Maamaksuseadus kehtib nüüd ainult 60–65 protsendi maaomandite kohta, kuna ühe kuni 50-kroonise maksusummaga omandite kohta seadus ei kehti. Järelikult on vaja uut kinnisvara hindamise ja maksustamise seadust. Miks sõjaeelses Eestis töötas kinnisvara maksustamise süsteem, kus elamumaa oli nii linnas kui maal maksuvaba?



Minu arvates pole vaja eriti palju tarkust, et teha selgeks, kuidas arendati Nõmme parklinnaks. Vajalikud õigusaktid on olemas (vt RT 1928, 56, 350 jt). Kuni 3000 ruutmeetri suurune elamukrunt oli maksuvaba juhul, kui sellel asus elamu, mille maksumus ületas maa väärtuse. Siis tuli tasuda hoonetemaks.



Ka nüüd sobiks sama süsteem nii Lasnamäele kui Piritale. Üldjuhul tuleks mõlemal maksta hoonetemaksu, mis tagab senisest võrdsema kohtlemise.