Marcus Hildebrandt

FOTO: SCANPIX

Õpetaja töönädala lühendamine ilma täiendava raha suunamiseta koolidesse on soovunelm või siis poliitiline kübaratrikk, kirjutab inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt Õpetajate Lehes.

Augustis kiitis valitsus heaks uue haridustöötajate tööaja määruse, mille kohaselt õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks saab õpetaja ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes klassi ees seistud kontakttunnid.

Määruse kohaselt on õpetajate täistööajaks lühendatud tööaeg: seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Lühendatud töönädalasse peaksid haridusministeeriumi arvates mahtuma kõik õpetaja tööga seotud ülesanded.

Siinkohal ei taha ma mõtiskleda selle üle, kas on võimalik kõiki tööülesandeid ettenähtud ajal professionaalselt täita. Uuringud on näidanud, et õpetaja töötab väga tihti üle 40 tunni nädalas (vaata nt EHL-i 2009. a uuringut «Õpetajad, tegevused, ajakulu»). Ministeerium ja valitsus võivad tööajaks küll kirja panna 35 tundi nädalas, õpetajate tegelik tööaeg on tavaliselt ikka pikem. Viimase fakti eiramine ei paranda olukorda!

Õppeaasta algul uurisin, mida teha, kui õpetaja tööaeg ületab peaaegu pidevalt ettenähtud 35 tundi. Haridusministeerium vastas muu hulgas: «Kui on näha, et alaliselt on vajadus ületunnitöö tegemise järele, siis ei ole kas töötaja tööülesannete hulka hinnatud tööandja poolt objektiivselt (liiga palju ülesandeid ühe inimese jaoks) või töötaja ei saa oma tööga hakkama.»

Haridusministeeriumi arvates on ainult kaks osapoolt, kes on tekkinud ületundides süüdi. Kas tööandja ehk koolidirektor ei määra tööülesandeid adekvaatselt või on töötaja ehk õpetaja saamatu. Direktor on küll õpetaja tööandja ja saab ka teatud määral tööülesandeid määrata, aga peab tõdema, et direktor ei ole oma otsustes täiesti vaba. Paljud ülesanded õpetaja peab täitma, isegi kui direktor neid ei määra, sest seadusandlus või ka töö iseloom näevad need ülesanded ette. Palju otsustavam faktor on aga raha, mis direktori käsutuses on. Palgafondi suurus ei sõltu direktorist, ta peab koolile antud rahaga toime tulema.

Korduvalt on räägitud, et ainuke võimalus mahutada õpetaja täistööaeg 35-tunnisesse töönädalasse on vähendada kontakttundide arvu. Sellega väheneks tundide ettevalmistuseks, kontrolltööde parandamiseks ning õppetööga seotud dokumentatsiooni täitmiseks vajalik aeg. Paljud teised ülesanded, näiteks osalemine õppenõukogudes, ainekogudes, õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, klassiõhtud, lastevanemate koosolekud, ekskursioonid, õpilaste uurimistöö või praktilise töö juhendamine, klassijuhatamine ja teised ei sõltu otseselt kontakttundide arvust ja nende maht on suhteliselt stabiilne. Või peaks nendest midagi ära jätma?

Kontakttundide vähendamine pole aga lihtne lahendus, sest õpilastele ettenähtud tundide arv teatud aines jääb samaks, mis tähendab, et vähendatud kontakttundide arv toob kaasa lisatööjõu palkamise. Kas praegu on selleks raha, kui õpetaja saab, hoolimata sellest, mis haridusministeerium räägib, alla keskmise palga?

Kui aga direktor pole ületundides otseselt süüdi, kas õpetajad on siis – nagu haridusministeeriumi vastuses lugeda – tõesti saamatud? Igaüks andke siin ise endale aru.

Miks propageerib haridusministeerium haridustöötajate lühendatud tööaega? Näen siin kahte võimalikku vastust.

1. Igas palgadiskusioonis on (näiliselt) lühendatud tööaeg hea vastuargument palganõuetele.

2. Lühem tööaeg näib andvat suuremat palka. Keskmine tööpäevade arv kuus on 21,3 päeva. Lühendatud tööaja puhul (ehk seitse tundi päevas) oleks töötundide arv ühes kuus 149,1. «Tavalise» tööaja puhul (ehk kaheksa tundi päevas) on töötundide arv ühes kuus 170,4. Tegelikult aga töötavad õpetajad üle 40 tunni. Kui võtame aluseks üheksa töötundi päevas (ehk 45 tundi nädalas), siis on õpetaja töötundide arv ühes kuus 191,7.

Võtame õpetaja töötasu aluseks riigi garanteeritud 715 eurot. Siis saame tunnitasuks

• lühendatud tööaja puhul (7 tundi päevas) 4,80 eurot,

• «tavalise» tööaja puhul (8 tundi päevas) 4,20 eurot,

• tegeliku tööaja puhul (9 tundi päevas) 3,73 eurot.

Tegemist on brutopalgaga!

Õpetaja töönädala lühendamine ilma täiendava raha suunamiseta koolidesse on soovunelm või siis poliitiline kübaratrikk. Näiliselt justkui võideldakse õpetaja töötingimus­te parandamise eest, kuid tegelikke samme selleks ju ei astuta.