Mart Noorma: kosmos pole vaid suurtele

Mart Noorma Foto: Sille Annuk

Kui tahame olla maailma kujun­daja, peame kuuluma riikide hulka, kelle insenerid suuda­vad luua roboteid, senso­reid ja juhtimis­süsteeme, kirjutab sel nädalal Pekingis kosmose­konverentsil osalenud füüsik Mart Noorma.

Kunagine riikidevaheline kosmosevõidujooks on asendunud võistlusega ideede vahel, nentis Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA juht, kindralmajorist astronaut Charles Bolden sel esmaspäeval maailma suurimal iga-aastasel kosmosevaldkonna konverentsil Pekingis.

Tänapäeva kosmoseprogrammide märksõna on rahumeelne koostöö kõigi riikide vahel, kuid kõlavate loosungite taustal käib karm olelusvõitlus. Võitja pole aga mitte see, kes esimesena kõrgemale või kaugemale lendab, vaid see, kes läbi tehnoloogilise arengu või poliitilise prestiiži kasvu oma riigi ja rahva maapealsele heaolule rohkem kasu toob. Sõnum, mille konverentsil osalenud eestlased koju kaasa toovad, on selge: väike, kuid nutikas rahvas võib selles uuenenud reeglitega mängus saada kõrge tulemuse.

Sel aastal juba 64. korda toimuval rahvusvahelisel astronautikakongressil Pekingis osaleb üle 3300 ettevõtja ja inseneri, teadlase ja tudengi 74 riigist. Kosmosevaldkonna tipptegijad, nagu NASA, Euroopa Kosmoseagentuur jt, esitlesid avasessioonil oma saavutusi ning tulevikusuundi. Kõige kiirema arengu poolest paistab silma Hiina – juba sel aastal on kavas viia Kuule mehitamata sõiduk, aastaks 2020 valmivad Hiina kosmosejaam ja positsioneerimissatelliitide võrgustik.

NASA tõi esile marsisõiduk Curiosity eduloo, plaani saata inimene aastaks 2025 asteroidile ning aastaks 2030 Marsile. Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos täiendab positsioneerimissüsteemi, arendab kosmoseprügi jälgimist ning plaanib aastaks 2018 kolmekordistada kaugseiresatelliitide arvu.

Kanada, kes väikese rahvaarvuga riigina on ühe geniaalse sammu – rahvusvahelise kosmosejaama robotkäe – arendamise kaudu ennast suurte kosmoseriikide kõrvale tõstnud, rõhub uuele radarkaugseiresatelliitide võrgustikule. Sama teeb Jaapan, kes lisaks, sarnaselt Indiaga, arendab uue põlvkonna kanderaketti. Paljud Ameerika ettevõtted esitlesid tänavu oma asteroidide kaevandamise tehnoloogiaid.

Ühiseks jooneks nende projektide juures on see, et arendatav kosmosetehnoloogia loob otseselt võimalusi uuteks maapealseteks teenusteks (kaugseire ja positsioneerimine) või siis kasutab tehnoloogilisi lahendusi, mis kujundavad meie tulevikku maapealsetes rakendustes (robootika ja infotehnoloogia). Kosmosetehnoloogiale iseloomulikult on eesmärgid põnevad, kõrgtehnoloogilised ning teaduspõhised.

Eesti on esimest korda nende valitud riikide hulgas, kellel on esitleda kosmoses läbi viidud eksperimentide tulemusi. Kongressil kolme tehnilise ettekandega esinenud ESTCube-1 meeskonna üliõpilased, füüsikamagistrant Erik Kulu ja füüsikadoktorant Mihkel Pajusalu said palju positiivset tagasisidet.

Ettekanne Eesti tudengisatelliidi programmi hariduslikust mõjust tõi kaasa koostööpakkumisi Indiast ja Costa Ricast. Mitmed osalenud reaalvaldkonna tudengid väljendasid soovi Eestisse õppima tulla. Kogu ettekannetest üle jäänud aega kasutatigi selleks, et sõlmida koostöösidemeid uute partneritega Eesti jaoks olulistes suundades.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kosmosebüroo esitatud Eesti kosmosepoliitikat tutvustav ettekanne tekitas hea võrdlusmomendi teiste osalenud riikidega.

Tõstaksin siin esile Iisraeli. Hiljuti avaldatud strateegia alusel investeerib kaheksa miljoni elanikuga riik kosmosesektorisse 18,5 miljonit eurot aastas. Kui võtta arvesse rahvaarvu erinevust, siis on see samas suurusjärgus Eesti panusega Euroopa Kosmoseagentuuri koostööprojektidesse.

Kuid lausa jahmatavana kõlab teine kosmoseprogrammi iseloomustav arv – 20 Iisraeli kosmosetööstuses aktiivse ettevõtte aastakäive on 600 miljonit eurot ning strateegiliseks eesmärgiks on jõuda 5–7 miljardi eurose käibeni. Sealjuures on Iisrael ootuspäraselt oma rahvaarvu kohta kõige rohkem kosmoseteaduslikke artikleid publitseeriv riik.

Kuid Eestiga võrreldes tuleb muidugi arvesse võtta ka seda, et Iisrael on kosmosesektoris tegev olnud juba 30 aastat, meie sõlmisime koostööleppe Euroopa Kosmoseagentuuriga kolm aastat tagasi. Samuti ei tohi unustada Iisraeli kosmose- ja kaitsetööstuse tihedat seotust.

Konverentsi kokkuvõttes on selge, et Hiina kosmosesektori meeletu kasvutempo, mille aluseks on osavalt segatud ettevõtlus ning plaanimajandus, viib nad paarikümne aasta jooksul juhtivaks kosmoseriigiks. Vaadates, kuidas konverentsil osalenud sajad hiinlased tormasid oma esimese naisastronaudi Liu Yangi kõne järel tema autogrammi saama, ei jää muud üle kui õnnitleda Hiinat ülimalt eduka teaduse populariseerimise puhul.

Kuid Iisraeli näide peaks julgustama ka Eestit. Väike riik saab kosmosevaldkonnas aktiivselt kaasa lüües edukalt oma teadmistepõhist majandust toetada. Eesti tudengisatelliidi programmis väljaõppe saanud noored insenerid on teinud õige valiku – järgmistel aastakümnetel kujundavad maailma targad masinad ning need riigid, kelle insenerid suudavad luua roboteid, sensoreid ja juhtimissüsteeme, kuuluvad selles võidujooksus võitjate hulka.

Autor on TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 eestvedaja.