Üleriigiline laste ringiraha jagamise süsteemi väljamõtlemine pole midagi keerulist, kirjutab TÜ majandusteaduskonna doktorant Velda Buldas ja pakub välja ühe lihtsa lahenduse.
Velda Buldas: laste ringiraha jaotuse süsteemi pole raske teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu erinevate erakondade lubadustest ja arenduskavadest võib välja lugeda, on laste huvihariduse toetamine prioriteediks mitmetel erakondadel. Näiteks Reformierakond on lubanud toetada laste huviharidust sel moel, et kompenseerida iga lapse huviharidusest 130 euro ulatuses aastas, sotsiaaldemokraadid on pakkunud välja, et huviharidus võiks lastele olla täiesti tasuta.
Nüüd tõdeb Reformierakond, et kahjuks on summa, mis selle lubaduse täitmiseks läheks, liiga suur (25 miljonit eurot) ning seetõttu tuleb lubaduse täitmine edasi lükata. Muuhulgas põhjendati otsust ka sellega, et hetkel pole välja mõeldud head süsteemi, kuidas see raha ikka kindlasti just huvihariduse toeks saaks kasutatud ega kaoks kohalike omavalitsuste eelarvetesse või lastevanemate pangakontodele ülekantuna hoopis mingite muude kulude katteks.
Olen täiesti nõus sellega, et kulutus riigieelarvest on suur ja nõuaks kokkuhoidu mitmetest muudest kulutustest. Samas, me peame endale aru andma, et kulud, mida teeme laste potentsiaali väljaarendamiseks, ei ole tuulde loobitud raha. Tulenevalt ebavõrdsuse tasemest riigis ja paljude perede vaesusest on tasuta koolitoit ning huvihariduse toetamine tegelikult võtmeküsimused meie ühiskonna tervena ja konkurentsivõimelisena püsimiseks. Seega, palun unustame hetkeks poliitilised mudamaadlused sellel teemal, kes huviringide toetamise mõtte esimesena välja käis. Oluline on see, et laste huvihariduse ja spordiringide toetamine hakkaks toimima tunduvalt tõhusamalt, kui see seni on toimunud.
Samas ei ole ma nõus sellega, et jaotussüsteemi huviringide jaoks oleks keeruline luua. Tegelikult oleks täiesti reaalne hakata huviringe ja spordiringe toetama juba järgmisest sügisest. Süsteem, mille kaudu seda teha, ei oleks ka sugugi mingi raketiteadus. Nimelt toimib Tallinnas juba aastaid laste spordiringide pearahade süsteem. Kuigi võib muidugi nuriseda, et sealtkaudu suunatud toetus on liiga väike ning lastega tegelevad spordiklubid kiratsevad, on süsteem kui selline täiesti matkitav ka riigi tasemel.
Toimima saaks selle panna nii, et järgmiseks sügiseks moodustatakse register kõigist Eestis tegutsevatest laste huviringidest. Ringide korraldajad peaksid olema sellesse registrisse kuulumisest huvitatud, kuna see võimaldaks neil pakkuda teenust madalama hinnaga. Lastevanematele oleks selline andmebaas ühtlasi abiks oma lapsele sobiva huviringi (või ringide) leidmiseks. Baas võiks olla selekteeritav teemade ja huviringide asukohtade alusel, samuti peaks sealt nähtuma ringi korraldaja. Lapsevanem saaks registreerida oma lapse selle süsteemi kaudu ringidesse (registreerija identifitseeritakse samuti) ning pearaha liiguks just sellesse huviringi, kuhu laps registreeritud on.
Et kasu saaks tõepoolest lõppkokkuvõttes laps, siis peaksid huviringide hinnad olema selgelt andmebaasis välja toodud ning õigel ajal registreeritud lapsele peaks ring maksmagi 10 – 13 eurot kuus vähem (arvestades Reformierakonna poolt väljapakutud aastast summat). Samas, kuna paljud lapsed osalevad mitte ainult ühe huviringi töös, peaks olema võimalik jagada pearaha ka kahe huviringi vahel. Ehk siis vanem saaks soodustust 65 eurot aastas ühes ja 65 eurot aastas teises ringis. Kolmanda ringi puhul tuleks lapsevanemal tasuda juba täissumma. Registrisse peaks saama märkida, millistes ringides soodustust taotletakse. Nii kujuneks lapsevanema jaoks välja olukord, kus pearaha rakenduks lapse ühe huviringi tasu vähendamiseks või jaguneks kahe huviringi maksumuse vähendamiseks. Ringi korraldaja jaoks ei tähendaks see rahalist kadu, kui tegu oleks lapse kolmanda valikuga, kuna ringijuht saab sama suure summa, kas siis riigilt või lapsevanematelt. Aga igal juhul on igati kasulik oma huviring registrisse kanda, kuna sellisel juhul on ringijuhil võimalik lastele madalamat hinda pakkuda ja seega suurema tõenäosusega oma ringi ka rohkem osalejaid leida.
Kuna laste huvialad võivad aasta jooksul ka muutuda, võiks olla võimalik lisaks septembris huviringidesse registreerumisele registreeringut korrigeerida ka jaanuaris, muutes oma valikuid. Kes valikuid muuta ei taha, neil jäävad need vaikimisi samaks õppeaasta lõpuni.
Seega, sellise süsteemi loomine ei tohiks ju olla midagi väga keerulist ja kõigi huvi on, et see toimiks. Ei ole ka väga tõenäoline, et seda süsteemi suures ulatuses kuritarvitama hakatakse, kuna register on avalik, juhendajate nimed on nähtaval ning toimima hakkaks kindlasti ka naabrivalve – st kui keegi püüab olematu ringi abil riigilt raha välja pumbata, tuleb see vastava paikkonna inimeste läbi kindlasti peagi välja.
Ühe lapse abil mitut soodustust saada pole ka võimalik, kuna registreeringud on isikukoodipõhised. Kuna registris oleks kõigile nähtav ringijuhi nimi ja laste arv, kes ringis osalevad, ei ole tõenäoline, et väiksemates külades või linnades üldse kuritarvitused läbi läheksid. Tallinnas ja Tartus on see teatud määral võimalik ning seetõttu tuleks palgata ka paar ametnikku, kellel oleks õigus süsteemi kuritarvitamise pärast vajadusel trahve määrata.
Kokkuvõttes aga ei ole süsteem ju midagi keerulist või teostamatut. Ainult natuke ettevõtmist, mõned inimesed tööle palgata ning siiski kuidagi järgmise aasta eelarvest need 10 -12 miljonit laste heaks näpistada (seega mitte 25 miljonit, sest süsteem saaks järgmisel aastal toimida vaid pool aastat). See poleks kindlasti tuulde visatud raha.
Muidugi ei lahenda see süsteem täielikult probleeme vähekindlustatud perede jaoks - suur osa ringitasudest tuleb leida ikkagi pere eelarvest. Seetõttu tuleb ehk edaspidi kaaluda ka huvihariduse kulude kompenseerimiseks suunatud toetuse sisseseadmist. Kuid see on juba keerulisem ettevõtmine. Suur samm selles suunas, et palju enam lapsi saaksid endale lubada vähemalt ühes huviringis osalemist, oleks sellesama kirjeldatud üleriigilise pearahapõhise süsteemi sisseseadmisega astutud.
Nii et unustame palun selle teema puhul erakondlikud erimeelsused ja teeme selle süsteemi järgmiseks sügiseks valmis!