Juhtkiri: piiripunkti turismiarendus

Foto: Urmas Nemvalts

Kaupmehed ja hotelliomanikud rõõmustavad Venemaalt tulnud turistide üle, ja õigusega – täidavad nad ju muidu tühje numbritube ja kulutavad heldelt raha. See omakorda aga täidab nii linna kui riigi taskuid.

Nii polegi imestada, et linnad koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ei pea paljuks Eesti võlusid Venemaal kampaania korras kiita.

Ent puhkama tuleb ka pääseda ja koju tagasi peab samuti saama. Just siinkohal võivadki head muljed võluvas puhkusest kannatada, sest piiriületusel tuleb turistidel oodata tundide kaupa. Ja nagu Narva piiripunktis Postimehega vestelnud turistid tunnistavad: kõik on imetore kuni piirini.

Järjekorrad Eesti-Vene piiril ei ole mingi uudis. Elukutselised veokijuhid, need, kes piiripunkte kaubakoormatega läbivad, võivad sellest lõputult pajatada. See on muutunud juba paratamatuks ebamugavuseks, mis kuulub lihtsalt elukutse juurde.

Kahe riigi vahel on piirijärjekordade küsimust lahendada muidugi püütud.

Teema on nii terav, et seda tõstatatakse ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes. Ka Venemaa ettevõtjad on teinud pöördumisi olukorra lahendamiseks. Siiani kõik tulemusteta.

Isegi kui mõningane progress vahel tekib, tuleb kohe ka tagasilangus ning seda enamjaolt Vene poole venitamise tõttu. Tihti on põhjused poliitilised, mitte töökorralduslikud. Samas tunnistab ka majandusminister Juhan Parts, et Eestigi pole siin süüta. Nagu kahepoolsetes asjades sageli olema kipub.

Nii on Narva piiripunktis sabatavad Vene turistid ilmekas näide, et jutud turismiarendamisest jäävad ainult juttudeks, kuni igapäevaseid asjaajamisi poliitika tegemiseks ära kasutatakse. Sest kes ometi peaks tahtma veel kord tulla puhkama riiki, kust koju saamiseks tuleb tunde piiril oodata?

Kuni riigid omavahel milleski nii lihtsas nagu tänapäevane piiriületus mõistlikele kokkulepetele ei jõua, võib ettevõtja saabunud turisti üle küll rõõmu tunda, kuid ei saa kindel olla, kas veel tullakse.

Ning vähemalt osalt on see ilmselt nii mõeldudki. See on aga koht, kus riigisisene surve peaks naabrite riigipäid mõjutama, sest olgu poliitilised erimeelsused pealegi, tavakodanik ei pea sellepärast talvises Narvas külmetama.

Narva linna leiutatud viis piiriületajaid koorida on aga loomulikult laiduväärne: Narva on loonud võimaluse, et Eesti poolel saab piiriületusele eelregistreerida, võttes selle eest 300 krooni.

Maksmise lõbu selle «teenuse» eest on aga suurem kui asi ise, sest kui autoturist Eesti poolelt ka üle saab, peab ta Vene poolel piiritsoonis ikkagi ootama.