Saksamaa valimistulemused väga vapustavalt just ei mõjunud – Angela Merkel võitis suurelt, kuid enamust ei saanud, koalitsioonipartner lendas parlamendist välja, kuid arvamusküsitlused polnudki neile edu ennustanud. Euroskeptikud said tugeva tulemuse, aga mitte nii tugeva, et Bundestagi pääseda.
Kadri Veermäe: Merkel liliputtide maal
Saksa ajalehtede esikaasi kaunistas eile muidugi sinist kostüümi kandev Frau Dr. Merkel, erilist kaasatundmist kaotajatele polnud näha – ise olid süüdi, et kaotasid. Sotsidele heideti ette vale kantslerikandidaadi valikut, rohelistele ebaõnnestunud valimiskampaaniat – mis võiks olla hullem kui enne lõpuspurti üles kerkinud pedofiiliateema –, liberaalidele aga üldist jõuetust, pole siis ime, et keegi nende poolt hääletada ei tahtnud.
Paljude analüütikute hinnangul on Merkel avaliku arvamuse osava arvestajana erakondade probleemid ise ära lahendanud, jättes nood õhku ahmima nagu kalad kuival. Näiteks rohelised, kelle tagataskus oli pikalt tuumaenergia-vastasuse trump, jäid pika ninaga, kuid just Merkeli eestvedamisel suundus riik Energiewende teele ehk lülitas tuumajaamadel reaktorid välja. Ja kümme protsenti roheliste toetusest kadus koos sellega.
CDU sai äsjastel valimistel pea 42 protsenti häältest, meedia juubeldas ülekaaluka võidu puhul. Asju teistpidi keerates võib aga nentida, et 58 protsenti eelistaks võimul näha kedagi teist. Kuna aga viimase kildkonna eelistused kõiguvad sedavõrd, et vasaktsentristid ei kannata isegi vasakpoolseid ja vastupidi, pole sellist koalitsiooni mingil juhul oodata.
Eilne Frankfurter Allgemeine võrdles ehk isegi mitte kõige meeldivamal moel Merkelit ja teisi Saksa poliitikuid Gulliveri ja liliputtidega. CDU on küll suur ja võimas, aga üksik, liliputid aga ei suuda omavahel kokku leppida. Tulemuseks koostöö Gulliveri ja mõne liliputi vahel, mis peaks siis kõigile midagi pakkuma. Selline tulemus on ka sakslaste endi eelistatuim variant.
Mis aga Merkelist rääkides üsna varju jääb, on see, et kuigi ta on tõesti Saksamaal populaarne ja nägin isegi Berliinis inimesi, kes Merkeliga kätt surudes õnnest pea minestama pidid, on ta populaarne eelkõige oma toetajate seas. Ja kuigi kõik Merkeli toetajad on sakslased, pole kõik sakslased ammugi Merkeli toetajad. Nii kibedaid sõnu, kui ma osa valimas käinud berliinlaste suust kuulsin, ei suuda ületada ka silmatorkavalt nõmedaid Merkeli-vastaseid plakateid joonistanud kreeklased. Ebaefektiivne, liiga turvaline, aeglane, liiga kaalutlev, ebamäärane.
Nii et neli järgmist aastat saab Saksamaa nautida midagi tuttavlikku, kui just mõni liliput seda ei väära.