/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/07/15/57340t1h0b58.jpg)
Juhtkiri: kuhu nüüd, Belgia?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia peaministri Yves Leterme'i eilne tagasiastumine sellepärast, et riigi eri piirkonnad tahavad saada senisest rohkem õigusi, sunnib küsima, kauaks veel üldse Belgia riiki jätkub.
Belgia on niigi ilmselt Euroopa Liidu enim detsentraliseeritud riik. Igal piirkonnal – olgu selleks siis Flandria või Valloonia – on oma parlament ja valitsus. Riik on jagunenud keele põhimõttel, kuid tüli prantsuskeelsete valloonide ja flaamikeelsete flaamide pärast on aastatega vaid süvenenud. Nendevaheline tüli ei lubanud umbes 200 päeva valitsust moodustada, kes saigi lõpuks koos olla vaid neli kuud. Huvitav, mida arvab lääs Belgia taustal sellest, et Ida-Euroopas on ebastabiilsed valitsused? Äkki tuleks riiki saata OSCE missioon inimõiguste rikkumisi uurima?
Iroonia või mitte, kuid ühe riigi mittetoimimine raskendab ka Euroopa Liidu tegevust. Mitmetel protsessidel on vajalik kõikide liikmesriikide osalus ja nõusolek, seega on Belgia hea tervis ka Eesti huvides. Pealegi asuvad selles riigis mitmed ELi keskasutused.