Juhtkiri: tuul Araabia imepurjedes

Vaade täna uksed avavale Burj Dubai pilvelõhkujale, mida mõned nimetavad ka liialduste ajastu sümboliks. Foto: Reuters / Scanpix

Tõeline maailmaime peab inimestes hämmastust tekitama. Just seda teebki täna avatav maailma kõrgeim hoone Burj Dubai. Rohkem kui 800 meetri kõrguse hoone võimalikkus inseneride, arhitektide ja ehitajate töö mõttes on Pärsia lahe ääres tõestamist leidnud. Selle majanduslik mõttekus veel mitte.

Dubai on aastakümneid olnud imestamist väärt kõrgeima hoonetagi. See on kõrbeliivale rajatud ja ülikiiresti kasvanud ärikeskus hiiglasliku sadama ning hämmastust tekitanud kinnisvaraarendustega. Olgu siis näiteks Dubai ranna äärde merre rajatud kunstlikest saartest palmikujund, millel villad. Ka ülikallis ja ka kaunis 322 meetri kõrgune hotell Burj Al Arab, mida ehitati aastatel 1994–2004.

Burj Dubai ehitus algas 21. septembril 2004. aastal ning selle hiigelhoone rajaminegi on loomulikult pälvinud ohtralt tähelepanu kogu ehitamise aja jooksul.

Maailmaimet looma julgustas tulu, mis naftarikastest naaberriikidest Dubai äridesse voolas, ning usk, et maailmas jagub küllaga rikkaid, kes on valmis oma varandusi Dubai imede keskel nautima.

Seda usku kinnitas imede peadpööritav müügiedu. Palmisaare 2000 villat ja maja müüdi 2002. aastal maha ühe kuuga. Veel tunamullu müüdi Dubais kinnisvara neljakordse ostuhinnaga ja üürid tõusid lakke.

Ent juba eelmisel aastal ilmusid imeemiraadi taevasse ähvardavad pilved. Luksuskinnisvara hinnad langesid kolinal. Dubais on praegu seisatud 400 projekti, mille koguväärtus on umbes 300 miljardit dollarit (3,1 triljonit krooni). Laenuraha maasse ja majadesse investeerinud Dubai jaoks on majanduskriis toonud kaasa ränga kukkumise ja küsimuse ellujäämisest.  Kuu aega tagasi teatas Dubai valitsus, et ei taga kinnisvaraarendaja Dubai Worldi 59 miljardi dollari suurusi võlgu. Laenuandjad vastutavad otsuste eest ise ning nad peaksid tegema vahet ettevõtete ja riigi vahel, ütles Dubai välisminister.

Detsembri keskel leevendas laenuandjate hirme see, et naaberemiraat Abu Dhabi andis Dubaile laenude maksmiseks 10 miljardi dollari väärtuses abi.

Hiigelhoone on kaheldamatult ime ka laenuandjate buumiaegse riskijulguse mõttes. Usus, et inimeste usk imedesse ja imestamise jaks suudab ehitusimesid mitte ainult luua, vaid neid ka majanduslikus mõttes püsti hoida.

Varem suurejooneliselt veenev ettevõtmine on finantskriisi tuultes saanud ka pisut veidraks buumi mälestusmärgiks.