Nils Niitra: Tartu ei ole provints

Nils Niitra Foto: Sille Annuk

Kevadel küsis minult Air Balticu asepresident Janis Vanags: «Mis mõttes ei saa Tartusse lennata? Maandumisrada ju on. Kui vaja, võib reisijate teenindamiseks panna lennujaama kõrvale telgi.»

Esmaspäeval oli Vanags Tartus, et võtta koos majandusministeeriumi, Tallinna ja Tartu lennujaama ning Estonian Airiga ühiselt vastu Tartu aasta teo tiitel. Kui küsida, kellele sellest tiitlist kõige suurem amps anda, eelistaksin mina Air Balticut.

Tänavu kevadel šokeeris Air Baltic Tartu lennujaama juhte, hakates ilma kooskõlastuseta oma kodulehel Tartu–Riia lennupileteid müüma. Air Baltic pani rattad tõelise hooga käima. Kuu ajaga valmis ajutine reisijate terminal ja Estonian Airgi alustas Tartu–Stockholmi lende kevadel plaanitust varem ehk 24. augustil.

Rahvusliku lennukompanii juhtide väide, nagu oleks nemadki tahtnud Tartust varem lendama hakata, ei ole tõsiseltvõetav. Estonian Air ei olnud jälle esimene.

Praegugi on Estonian Airi täitumus Tartu–Stockholmi liinil väiksem kui Air Balticul, sest midagi ei ole teha, võrreldes Air Balticuga jätab rahvuslik lennukompanii paindumatu mulje.

Juba Air Balticu kümme lendu nädalas Estonian Airi nelja vastu räägib iseenda eest, rääkimata Estonian Airi ettevõtjatele sobimatutest väljumisaegadest. Rahvuslik lennukompanii mõjub lätlaste ülbevõitu särtsakuse kõrval kuidagi vana ja väsinuna.

Kui Air Baltic poleks juulist alustanud, startinuks esimesed lennud Tartust heal juhul novembris-detsembris, kui valmis uus lennujaamaterminal.

Kui ma 4. juulil esimesel Tartu–Riia lennul käisin, oli 46-kohalises Fokkeris piletiga reisijaid kolm ja tagasiteel kaks. Küsisin endalt murelikult, kas Tartu on provints või mitte. Õnneks räägib Air Balticu Fokkerite praegune keskmiselt 65-protsendiline täitumus sellest, et Tartu ei ole provints.

Just lennuliiklus muudab Tartu riigi teiseks tugevaks tõmbekeskuseks, andes eluvaimu tervele Lõuna-Eestile. Ei maksaks vist lisada, et Lätis ei lenda seesama Air Baltic üheltki teiselt lennuväljalt peale Riia oma. Tartu reisijate terminal ehitatakse aga juba tuleval aastal laiemaks, loota on uusi liine Helsingisse, Kuressaarde ja ehk ka Tallinna.

Sadade miljonite kroonide Euroopa Liidu ja riigi raha investeerimine Tartu lennujaama uuendamisse tähendas suurt riski, sest lennundusspetsialistid ei julgenud arvata isegi seda, kas Tartust üldse keegi kuhugi lendama hakkab. Ka tänavusel masu-aastal käis jutt tohutute summade investeerimisest ehku peale täiesti uude lennusihtpunkti.

Kes ei riski, see ei joo ka šampust.