Argo Ideon: Benvenuto Silvio

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Mitmel pool Euroopa meedias on kajastust leidnud hüpotees, et mitmekordne Itaalia peaminister Silvio Berlusconi pürgib Euroopa Parlamenti läbi Eesti. Esialgu näib tegu pigem ajakirjanduses tuld võtnud uitmõttega, ent võimalus on siiski piisavalt põnev, et seda korra lähemalt vaadata.

Kõigepealt nentigem, et see, kas Berlusconil oleks võimalik Eestis oma kandidatuur üles seada, pole kaugeltki kindel. Kehtiv Euroo­pa Parlamendi valimise seadus ütleb, et lisaks Eesti kodanikele saab kandideerida ka vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis, st tema aadress on kantud rahvastikuregistrisse ning kellelt päritoluriigis pole hääletamisõigust ära võetud. Siin on juba mitu tingimust, mille täitmisega Berlusconi advokaadid saaks vaeva näha. Kuid eeldagem, et mehe käsutuses on parimad juristid, kes leiavad veekindla viisi Itaalia poliitikastaar Eestis ära möllida ning loovida õiguslikest karidest mööda ohutumalt, kui Costa Concordia suutis enda omadest.

Itaalias ootab Berlusconit karistuse kandmine maksupettuse eest, mille tõttu ta on kaotamas avalikku ametisse asumise õigust (mis ongi see taust, miks teda üldse teise riigi kaudu europarlamenti sokutada – mees tahab hoolimata kõigest Itaalia poliitikas jätkata). Mõne nädala jooksul peab ta valima koduaresti või ühiskondlikult kasuliku töö. Mida see tähendab praktikas ja võimaliku kandideerimise seisukohalt, on ka kõike muud kui selge.

Kuid tehkem hetkeks nägu, et itaallase kandidatuuri saab Eestis üles seada. Mis siis juhtuma hakkab?

Tuleb aru anda, et Silvio Berlusconi näol on tegu maailmas esimese suurusjärgu avaliku tegelasega ja väga-väga rikka inimesega. Tema osalus mataks kogu muu europarlamendi valimiskampaania Eestis totaalselt enda alla. Enamik vast ei kujuta seda meediatsirkust ja sitsipidu ettegi, mis meil lahti läheks. Berlusconil on võimalik osta endale Eestis kampaania, millesarnast siin eales nähtud pole.

Ei hakkaks ennustama, kui mitu protsendiosa see võiks Eesti 2014. aasta SKT-d tõsta, kuid igal juhul oleks põhjust huvituda nii reklaamiagentuuridel, Itaalia ja muid telemeeskondi majutavatel hotellidel kui neil, kellele lihtsalt meeldib halli argipäeva veidi värve saada. Muidugi kuuleks rahvas vähemalt esialgu ohtralt ka bunga-bunga nalja, kuid see muutuks vast päris ruttu tüütuks.

Tegu oleks ka omapärase sotsiaalse eksperimendiga. Kuidas siinne valija võtab vastu ühe lõunamaa esimese suurusjärgu nime, kes on aga ikkagi võõrkandidaat, kes lihtsalt tahab meie valijaid ja valimissüsteemi oma huvides ära kasutada? Seda enam, et Berlusconi on kodumaalgi arvamusi tugevalt polariseeriv tegelane. Tal on veendunud toetajaskond ja sama kindlad vastased, kes teda surmani põlgavad. Igav kevad see küll ei oleks. Sestap, tere tulemast, Silvio.