Ilmselt ei tervitata majandusministri ülesandel välja töötatud ettepanekuid riigi osalusega äriühingute valitsemise ümberkorraldamiseks valitsuskabinetis just ülevoolava entusiasmiga. Ettepanekute tegijad soovitavad selgelt sõnastada riigi äriühingutes osalemise põhimõtte ja sellistele äriühingutele esitatavad riigipoolsed ootused. Samuti tuleks nende hinnangul täiustada nõukogude moodustamise protsessi ja luua riigi või riigi osalusega äriühingute valitsemiseks omandiüksus.

Aruteludokumendis esitatud kriitika on paljuski sarnane 2007. aastal riigikontrolli esitatuga, kui viidi läbi riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste omanikujärelevalve audit. Ka toona märgiti, et puudub ühtne, kokku lepitud ja avalikustatud osaluspoliitika, ministrite tegevus äriühingute ja sihtasutuste suunamisel pole läbipaistev jne. Tänavu teeb riigikontroll n-ö järelauditi ning käesolevate ettepanekute autorite kirjeldatud uue auditi tööversiooni kohaselt on probleemid paljuski samaks jäänud.

Kuigi küsimusele «kuidas?» peaks olema kergem vastata pärast küsimusele «miks?» vastamist, võib oletada, et poliitiliselt kõige keerulisem saab neljast ettepanekust olema just omandiüksuse loomise vajalikkuse ja võimalikkuse üle arutlemine. Probleem on ju selles, et valitsuskabinet kipub üldiselt töötama nii, et kui ühe ministri mõjuvõim kahaneb, siis teise oma kasvab. Küsimus «kelle oma oleks omandiüksus» toob kaasa pika vaidluse rahandus- ja majandusministeeriumi vahel. Asjaolu, et praeguses koalitsioonis on need portfellid erinevate erakondade käes, võib panna isegi unustama, et kõigepealt tuleks ära sõnastada põhimõtted ja eesmärgid, miks riik üldse äriühingus osaleb. Kaaluka avaliku eesmärgiga äriühingute puhul, näiteks Tallinna Lennujaam, on eesmärgid ja ootu­sed üsna selged, peamiselt tulu teenimisele orienteeritud äriühingute puhul aga mitte, märgivad ettepanekute autorid. See aga tähendab, et päevapoliitilised mõjutused võivad kahjustada riigi kui aktsionäri pikaajalisi vajadusi.  

Ning alles ootuste ja eesmärkide määratlemisel saab hakata otsima vastust küsimusele «kuidas?». OECD hindab riiklike või riigi osalusega äriühingute juhtimise korraldamises kõrgelt Põhjamaade praktikat. Need kasutavad nn duaalset mudelit, kus äriühingute eesmärgid ja ülesanded tulevad valdkonna ministeeriumilt, kuid kogu portfelli jaoks on eraldi omandiüksus. Lisaks juhtimisalase pädevuse tõstmisele vähendaks see poliitilist survet riigifirmade nõukogude tegevusele. Praegu on selliste ettevõtete nõukogudesse määramised üpris tihti küsimusi tekitanud ning nõukogu liikmete valiku näol on sageli tegemist poliitiliste huvidega.

Niisiis, hoolimata poliitilisest kadedusest, et kellelt võetakse ja kellele antakse, tuleks nende ettepanekute üle siiski hoolikalt arutleda. Eesmärk on ju riigi, see tähendab meie kõigi huvide suurem arvestamine ning hetkepoliitikast kaugemale ulatuvate otsuste tegemine.