Raoul Kurvitz

FOTO: Erakogu

Kirjutan ekstreemsetes tingimustes, paduvihmaga Poolast, Torunist, ehitusplatsilt, 6nneks seekord kyll oma moblaga. Siin artikkel.

Paneme Torunis yles juba kolmandat versiooni minu kunstilisest objektist «Katedraal», selle j&rgi paistab olevat tekkinud rahvusvaheline n6udlus. Selle eelmised esitlused: 1999 Tallinnas Vabaduse platsil, 2012 Jeruusalemma myyri &&res. Nagu Tallinnaski, p&lvis objekt Jeruusalemmas kirglikku diskussiooni ning sattumist L&&nekalda ekstremistide musta nimekirja, nyyd siis Poola kord. Kindlasti leidub m6nigi hullunud katoliiklane, kelle jaoks «k6ikide religioonide, sh. ateistide katedraali» pystitamine Pyha Nikolause kiriku varemetele pyhaduseteotusena tundub.

Nagu Tallinnas ja Jeruusalemmas, saavad selle katedraali preestriteks olema kohalikud kodutud eluheidikud. Taolisi paistab siin yksjagu leiduvat, ehkki Poola n&ib v&hemalt siinse linna kogemuse p6hjal olevat yli6nnelik maa; hinnad on madalad, tigedaid ja virtsus n&gusid n&eb harva, ja imekauni vanalinnaga ylikoolilinnake on klanitud ja korras. V66rkeeli suhteliselt mittevaldavad kohalikud on meelestatud rahvuslikult, ent yldse mitte ksenofoobselt – suurejooneline rahvusvaheline valgusfestival yhendamas provintslikku atmosf&&ri euroopaliku avatuse ideaalidega.

Elu nagu muinasjutus, eks? Isiklikult tunnen r66mu taasavanevate rahvusvaheliste v6imaluste yle, ja pean vajalikuks julgustada ka k6iki teisi, eriti noorimaid kunstnikke. Oma kunsti liigutamine L&&nde, ning j6uliselt t6usva trendina ka Itta, pole sugugi nii v6imatu, kui vahepealsel kymnendil paistis. P&ris oma k&e peal on keeruline ja vaja l&heb paari galeristi ning v&hemalt yht tegusat manageri, ent noored; te saate hakkama!

Eestist v&lja liikumine, kultuuriimport, peaks olema Eesti tegusamate kultuuriinimeste kategooriline imperatiiv. Nii m6nus on omavahel yksteisele perfokat teha, ja kui tervelt 300 inimest su emakeelsete tekstidega lauluplaati v6i luuleraamatut ostab, siis teeb ikka sydame soojaks kyll. Aga tuleb ju tunnistada, et see on teatava liigi, eesti kultuuritegija v&ljasuremise piiri peal vaakumine, ja n&iteks ka kysimus, «miks yks eesti mees v6i naine oma laule v6i kunstilisi tekste m6nes muus kui eesti keeles kirjutama peaks?», nygib pahatahtlikult kogu meie kultuuri kseno-klaustrofoobse l&mbumiskoti n&iliselt turvaliste ja 6dusate sisevoltide vahele. Kultuurieksport peaks olema yks meie poliitika ja rahvusriikliku identiteedi j6uliselt arendatavamaid prioriteete, ja mitte ainult et koorilaulu ja klassikalise muusika valdkonnas.

Torun pole New York ega London, aga objekti uudistajaid on palju, isegi praeguses paduvihmas. Mingi nimetu klubi Berliini &&relinnas pole Madison Square Guarden, aga suurim r66m oli kunagi yhel hetkel yhte taolisse juhuslikult sisse astudes sealt eest leida oma head s6pra Rainer Jancist laval musitseerimas. Ja ei tasu kahjur66msalt ilkuda ja parastada, kui m6nigi v&listandritel liikuja ikka teinekord kodukanti haavu parandama tuleb, sest ega taoline tegevus ole mingi meelakkumine. Ka t&na siin, vihmavalingus katedraali torni ylespanemise juhendamisega samal ajal pressikonverentsil intervjuusid andes ja yhtlasi sedasinast artiklit siin meeleheitlikult postitada pyydes oli mul tunne, et hakkan otsi andma – t&iesti tavaline tunne, muide. Aga nyyd; mobla aku jookseb iga hetk tyhjaks ja kirja­vigu parandada enam ei j6ua, niisiis: send.