Hugo Treffneri gümnaasium.

FOTO: Sille Annuk

Õpilaste äravool maakondadest peatub vaid siis, kui loodavad riigigümnaasiumid suudavad palgata väga häid õpetajaid, arvavad Tartu ja Tallinna koolijuhid.

Ehkki Eestis õpib tänavu gümnaasiumiastmes mullusest 11 protsenti vähem noori, oli Tartu koolidesse sama suur tung kui mullu, kirjutab Sirje Pärismaa värskes Õpetajate Lehes.

Ülikoolilinna gümnaasiumide kümnendatesse klassidesse astus 970 noort. Neist kolmveerand on tartlased, 8 protsenti Tartumaalt ja ülejäänud 16 protsenti teistest maakondadest. Kõige rohkem liikus õppureid Emajõelinna Võrumaalt (37), järgnevad Valga-, Põlva- ja Jõgevamaa (igaühest 25), Harjumaalt tuli 14, Ida-Virust ja Viljandimaalt kaheksa, Lääne-Virumaalt kuus õpilast. Kokku 112 koolist. Esindamata on tänavu vaid Saare- ja Pärnumaa.

Tartu abilinnapea Tiia Teppani arvates näitab selline muutumatu huvi, et Tartus pakutavat haridust hinnatakse kõrgelt üle Eesti.

Hugo Treffneri gümnaasiumi 180 uustulnukast 24 protsenti on kaugemalt tulnud, esindatud on isegi pealinna tuntud koolid, aga ka maakonnad, mille keskustes küllaltki tugevad gümnaasiumid.

«Võrus ei leidnud ma endale sobivat kooli,» räägib Mari Liis Mõttus, kes on lõpetanud Võrumaa Puiga põhikooli. Jalgratta jälitussõidus Eesti tüdrukute meistriks tulnud neiu kaalus ka Otepääle Audentese spordigümnaasiumi filiaali minekut, kuid Treffneri katsete edukas läbimine otsustas kõik. «Siin on kursuste süsteem, mis annab hea ettevalmistuse ülikooliks,» ütleb Mõttus, kes loodab Tartus tasakaalustada õpingutega ka oma sporditegemist.

Katse iseendale

Ka Valga põhikooli lõpetanud Robert Derevski ei tahtnud piirduda kodulinna kooliga, vaid soovis end arendada ja proovida midagi uut. «See on katse iseendale, kas suudan,» lausub Derevski.

Jõgevamaa Torma põhikooli lõpetanud Tuuli-Ly Tähtjärv tuli Treffnerisse vanema venna jälgedes ja on veendunud, et saab nii oma teadmisi rohkem arendada kui mujal.

«Treffner on väga hea ettevalmistus ülikooliks, kuhu plaanin kindlasti minna,» teatab ta.

Kolm noort peavad tähtsaks ka tõsiasja, et Treffneris õpitakse vaid eakaaslaste keskel, väiksed ei lärma ja saab segamata keskenduda õppimisele. Ehkki Tähtjärve kodumaakonnas Jõgeval alustas tööd riigigümnaasium, eelistas ta ikkagi vana ja tuntud Treffnerit.

«Parem oleks muidugi kodule lähemal, aga uues koolis on kõik alles liiga uus ega ole paigas,» arvab ta.

Noored möönavad, et kodust äratulek pole lihtne. Suureks ettevõtmiseks oli elamispinna otsimine. Derevskil õnnestus leida koht ühe kõrgkooli ühiselamus, Tähtjärv sai ulualuse oma vanemate vendade juures, Mõttusele üürisid vanemad korteri. Omaette elades areneb iseseisvus, millest hiljem kindlasti kasu.

Õpetaja headus äratab usaldust

«Praegune olukord on selline, et vanemad on nõus laste väga hea hariduse nimel ohverdama ükskõik mida, kuigi rahaga on meie peredes tihtipeale nii, nagu on,» mõtiskleb Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja ütleb, et ei pea õigeks, et lapsed tulevad üle riigi Tartu või Tallinna gümnaasiumidesse õppima.

Riik on küll asunud jõuliselt maakondadesse riigigümnaasiume rajama, investeeringud, ehitised ja projektid on muljetavaldavad. Kuid Ojaveer pole sugugi kindel, kas riigigümnaasiumid peatavad õpilaste äravoolu maakondadest. Kuna Kagu- ja Lõuna-Eestis on palgad Harjumaaga võrreldes väikesed, võib seal jääda rohkem lapsi vanemate rahakotist tingituna maakonnakeskuste gümnaasiumidesse.

«Kas aga riigigümnaasiumid saavad endale tööle õpetajaid, kes äratavad õpilastes, kodudes ja lapsevanemates usalduse, et lapsed saavad sealt väga hea hariduse?» küsib Ojaveer ja arvab, et sellest saabki võtmeküsimus. «Viimastel aastatel on näiteid, et lapsed on tulnud Tallinnast ära Treffnerisse õppima mõne õpetaja pärast. Nad ütlevad, et tulevad ka sellepärast, et siit saavad tasakaalustatud, väga hea suundadeülese hariduse – me pole kaldu reaalia ega humanitaaria poole.»

Kuid heade ja väga heade õpetajate puudus on totaalne. Ja kui lähiajal palka kõvasti ei tõsteta, ei muutu mitte midagi, võime ju koolimaju ehitada.

«Lapsi ei õpeta õppekava ega õpik, vaid õpetaja oma teadmiste ja eeskujuga. Mis saab siis, kui pensionile jäänud õpetajad koolist eest ära lähevad? Olen igatahes pessimistlik,» sõnab Ojaveer ja osutab ka Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tänavusele kehvale vastuvõtule. Kuigi ülikool oli valmis magistriõppesse võtma 200 tulevast õpetajat, oli soovijaid poole vähem. Ojaveeri sõnul oleks naiivne ja rumal loota, et kõik lõpetajad ükskord kooli lähevad.

Gümnaasium pole toru

Tallinna linn pole gümnaasiumidesse tulijate kohta teinud nii peent statistikat kui Tartu. Jälgitakse pigem õpilaste liikumist oma linna piires. Eelmise õppeaasta kohta on teada, et umbes 14 protsenti tuli väljastpoolt õppima. Tippkoolide juhtidega vesteldes selgub, et mujalt tulnute osakaal on kooliti küllaltki erinev.

«Meie areaal on viimastel aastatel laienenud, ulatudes juba Võru ja Pärnuni välja,» kommenteerib Tallinna reaalkooli õppealajuhataja Ene Saar. 108 põhikooli lõpetajast jätkab oma koolis 60 protsenti.

«Seega pole õige võrdlus, justkui oleks gümnaasium praegu toru, kuhu minnakse 1. klassi ja kust väljutakse 12. klassi järel,» nendib Saar. Reaalkooli 10. klassi astumiseks tuleb teha katsed nii omadel kui ka võõrastel. Komistuskiviks saab füüsika, millega on õppeainetest kõige kurvemad lood terves riigis. Veelgi kurvem on see, et füüsika magistrantuuri astus teist aastat järjest üks üliõpilane.

«Kui ei lahendata õpetajate küsimust, ei jäägi lapsed maakondade koolidesse õppima,» arvab Saar. «Kui lapsevanem näeb ära, et ka uued koolid ei toimi, viib ta lapse kaugemale.»

Gustav Adolfi gümnaasiumi õppealajuhataja Moonika Tooming leiab, et võimalikult heade õpetajate ja motiveeritud õpilaste koondamine ühte maakonnakeskuse gümnaasiumi on väga hea idee, aga kas õpetajaid ikka jagub? «Oleks oluliselt suurem palk ja kõrgem konkurss, kasvaks kooli tung,» arvab ta.

Gustav Adolfi gümnaasiumi 141 kümnendikust 38 protsenti on pärit oma koolist, 41 protsenti teistest Tallinna koolidest ja 21 protsenti väljastpoolt.

«Nii suur osa väljastpoolt tulijaid näitab usku, et siit saab parema õppekvaliteedi, tublimad on valmis selle nimel vahetama ka elukohta,» lausub Tooming.

Tallinna inglise kolledži 10. klassi tuleb väljastpoolt oma kooli umbes kolmandik. Õppedirektor Anu Partsi sõnul on kandideerijate arv püsinud stabiilsena.

Ka Tallinna prantsuse lütseumi on viimastel aastatel tulnud õpilasi lisaks linna lähivaldadele kaugemalt, näiteks Raplast ja Vändrast. Lütseumi gümnaasiumiosa kahes paralleelis on uusi õpilasi neljandiku jagu – 18. Neil tuleb keelebarjäär ületada aastaga, mis tähendab, et esimesel aastal õpivad prantsuse keelega nullist alustajad eraldi programmi alusel. 11. klassis jätkavad nad koos teistega.

Õppealajuhataja Anne Küüsmaa sõnul ei jää mujalt tulnud «põlistele» õppuritele alla. «Tegu on väga suure õpimotivatsiooni ja keeles andekate lastega, kelle käsutuses on tugisüsteemid nii lisatundide kui ka abivalmis klassiõdede-vendade näol,» selgitab Küüsmaa.

——

Gustav Adolfi gümnaasiumi 10. kl õpilaste päritolu

Gustav Adolfi gümnaasium 54, Tallinna Mustamäe gümnaasium 9, Laagri kool 7, Tallinna reaalkool 6, Tallinna 21. kool 5, Keila kool 5, Audentese erakool 4. 30 õpilast teistest maakondadest (Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa jt).

Tallinna prantsuse lütseumi 10. kl õpilaste päritolu

Tallinna prantsuse lütseum, Saue gümnaasium, Tallinna Mustamäe gümnaasium, Rapla Vesiroosi gümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Nõmme põhikool, Pelgulinna gümnaasium, Tallinna reaalkool, Tallinna Lilleküla gümnaasium, Kuusalu keskkool, Tallinna Järveotsa gümnaasium, Kose gümnaasium, Kehra gümnaasium, Tallinna inglise kolledž.

Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. kl õpilaste päritolu

Tartu Kivilinna gümnaasium 21, Miina Härma gümnaasium 20, Tartu Mart Reiniku kool 20, Tartu kommertsgümnaasium 14, Tartu Veeriku Kool 14, Tartu Tamme gümnaasium 8, Tartu Descartesi lütseum 6, Tartu Kesklinna kool 6, Elva gümnaasium 5, Jõgeva gümnaasium 4, Tartu Karlova gümnaasium 4, Tartu katoliku hariduskeskus 4, Tartu Raatuse gümnaasium 4, Antsla gümnaasium 3, Otepää gümnaasium 3, Viljandi Kesklinna kool 3, Võru Kreutzwaldi gümnaasium 3, Aruküla Vaba Waldorf-kool 2, Nõo põhikool 2, Tartu erakool 2, Tartu Forseliuse gümnaasium 2, Tartu kunstigümnaasium 2, Pala kool, Torma põhikool, Viljandi Jakobsoni kool, Gustav Adolfi gümnaasium, Jõgeva ühisgümnaasium, Kadrioru saksa gümnaasium, Krootuse põhikool, Märjamaa gümnaasium, Palamuse gümnaasium, Puiga põhikool, Põlva ühisgümnaasium, Püünsi kool, Rakvere gümnaasium, Rõuge põhikool, Saue gümnaasium, Tallinna inglise kolledž, Tallinna Lilleküla gümnaasium, Tallinna prantsuse lütseum, Tartu kristlik põhikool, Tartu vene lütseum, Tõrva gümnaasium, Valga põhikool, Vastseliina gümnaasium, Viljandi Paalalinna kool, Viluste põhikool, Võru Kesklinna gümnaasium, Väike-Maarja gümnaasium, Ülenurme gümnaasium (kõigist 1).

Tallinna reaalkooli 10. kl õpilaste päritolu

Aravete keskkool, Gustav Adolfi gümnaasium, Jüri gümnaasium, Kadrioru saksa gümnaasium, Laagri kool, Nõmme erakool, Rakvere reaalgümnaasium, Rocca al Mare kool, Ruila põhikool, Saue gümnaasium, Tabasalu ühisgümnaasium, Tallinna 21. kool, Tallinna Arte gümnaasium, Tallinna inglise kolledž, Tallinna Järveotsa gümnaasium, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mustamäe gümnaasium, Tallinna prantsuse Lütseum, Tallinna Rahumäe põhikool, Tallinna reaalkool, Tallinna tehnikagümnaasium, Tartu Kesklinna kool, Vanalinna hariduskolleegium, Viimsi keskkool, Võru Kreutzwaldi gümnaasium.

Tallinna inglise kolledži 10. kl õpilaste päritolu

Tallinna inglise kolledž, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna prantsuse lütseum, Viimsi keskkool, Tallinna 21. kool, Laagri kool, GAG, Virtsu kool, Tallinna reaalkool, Tallinna saksa gümnaasium, Nõmme põhikool, Rocca Al Mare kool, Raasiku põhikool, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, Vanalinna hariduskolleegium.

Miina Härma gümnaasiumi 10. kl õpilaste päritolu

Miina Härma gümnaasium 25, Tartu Veeriku kool 8, Tartu Mart Reiniku kool 6, Tartu Tamme gümnaasium 5, Tartu katoliku hariduskeskus 5, Tartu Kivilinna gümnaasium 4, Tartu kommertsgümnaasium 4, Tartu Raatuse gümnaasium 4, Elva gümnaasium 4, Võru Kreutzwaldi gümnaasium 3, Descartesi lütseum 3, Võru kesklinna gümnaasium 2, Tartu Karlova gümnaasium 2, Tartu kunstigümnaasium 2, Puurmani gümnaasium 2, Jõhvi gümnaasium 2, Tõrva gümnaasium 2, Põlva keskkool 2, Tartu rahvusvaheline kool 2, Nõo põhikool 2, Tartu Forseliuse gümnaasium, Tartu Kesklinna kool, Tartu erakool, Tartu soome kool, Rannu keskkool, Sillaotsa kool, Ülenurme gümnaasium, Nissi põhikool, Tallinna Nõmme põhikool, Kohtla-Järve ühisgümnaasium, Palamuse gümnaasium, Paide gümnaasium, Kanepi gümnaasium, Põlva ühisgümnaasium, Viluste põhikool, Valga põhikool, Viljandi Jakobsoni kool, Viljandi kesklinna kool, Võru 1. põhikool, Rõuge põhikool, Mõniste kool (kõigist 1).