Vello Valdna
TTÜ vanemteadur
Kui pikk peab olema elektrikatkestus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väide, et elektrikatkestuse Tartus põhjustas seadme ootamatu rike, mida ei osatud hoolduse käigus prognoosida (PM 19.09.), ei vasta tegelikkusele. Ootamatuks võib pidada energiakompanii töötaja poolt faasijuhtmete äravahetamist, mis TTÜs põhjustas kõigest poole miljoni krooni suuruse materiaalse kahju. Ootuspäraseks võib pidada elektrikatkestuste sageduse ja ulatuse kasvu ka edaspidi. Tootmisjuhid peaksid hakkama mõtlema alternatiivsetele energiaallikatele.
Põhjused ja tagajärjed
Möödunud sajandil veetis suur osa ülikoolide teadureid ja õppejõude oma suvepuhkuse ehitusmalevas. Enamikus tehti betoneerimistöid. Sagedasemaks tööseisaku põhjuseks oli segusõlme elektrimootori rike, mille põhjustasid aastaid hooldamata kontaktorite oksüdeerunud kontaktid.
Kui kolmefaasilise mootori sisselülimisel mõni faas ei lülitu sisse, siis mootor ei hakka pöörlema, vaid läheb sekunditega kõrbema. Elektrikud vahetasid ja mähkisid iga kuu ümber kümneid mootoreid. Seda oleks võinud vältida, kui üks mees oleks perioodiliselt puhastanud ja vahetanud kontaktorite kontaktipaare.
Ka Tartu Õlletehase ühe päeva kahju maksumuse eest võiks kümneks aastaks palgata spetsialisti, kelle profülaktiline töö «ootama-tud» elektriavariid suudaks ära hoida. Paraku, kui seadmed töötavad tõrgeteta ja patsiendid on hea tervise juures, siis kipuvad kasumijahil ärikatest juhid arvama, et inseneri ja arsti ametid on mittevajalikud.
Juhid ei vastuta oma otsuste tagajärgede eest. Avarii korral kaetakse kahju riigikassa või kindlustuse arvel. Eesti kohtus jääb reeglina võitjaks paksema rahakoti omanik, ehk avarii korral jääb kogu kahju reeglina kahjukannataja kanda.
Telekaamera ees esinevad kohtunik ja tema abi jätavad mulje vaimupuudega isikutest (ETV «Pealtnägija», 17.09.). Kohtunik ei pea oskama loogiliselt mõelda, mis kinnitab, et kohtunike koolitus ja ametisse määramine on seni olnud ebapädevate isikute kätes.
Mitte õpetajaid, vaid kohtunikke tuleb hakata ametisse valima viie aasta kaupa, nagu kraadiga isikuid ülikoolis. Alles siis hakkab Eesti kohtusüsteem normaalselt tööle. Eestis loodud seadusruum genereerib avariisid liikluses, tööstuses ja olmes ning tapab või sandistab igal aastal tuhandeid riigi kodanikke.
Peab tundma loodusseadusi
Kui pikk peab olema elektrikatkestus ülikoolilinnas, et valdavalt rahvusülikooli haridusega poliitikud hakkaksid tajuma reaalhariduse, insenerikoolituse ja tehnikateaduse väärtustamise vajadust?
Selleks et tänapäevase olmetehnikaga ohutult suhelda, peab tundma mõningaid loodusseadusi, mida nende kirjapanijate järgi nimetatakse Ohmi, Joulei ja Kirchoffi seadusteks, millega omal ajal tehti tutvust kooli füüsikakursuses. Nende seaduste ignoreerimise tõttu hävib igal aastal hulk vara, põlevad maha värskelt ehitatud tootmishooned ja elamud. Kahetsusväärsel kombel hukkuvad sageli ka lapsed.
Populistlik kolme teadussuuna prioriteetseks kuulutamine viitab asjatundmatusele. Tugevad teadussuunad ei vaja arenguks eeliseid teiste alade arvelt, vaid normaalset seadusruumi, mis Eestis seni veel puudub.
Tshernobõli katastroofi põhjustasid aukliku haridusega töötajad, kes asusid tuumajaamas dissertatsiooni jaoks vajalikke katseid tegema. Kustutustöid juhtinud akadeemik kasutas korraga kahte efektiivset ainet, mis omavahel reageerides tulele hoogu lisasid. Allveelaeva Kursk uputas vesinikperoksüüd, mis kokkupuutel mõnede metallidega laguneb, andes 5000 korda suurema mahuga gaasi.
Kurb kuulda hõiskeid, et vajadusel toome insenerid teistest riikidest. Tasuks enne välja uurida inseneri palgatase mujal ning seejärel kalkuleerida, kas pärast inseneride importimist riigikassasse ameti-sõidukite liisimiseks raha veel üle jääb.
Ei sobi iga päev naabritelt soola ja tikke laenata.