Geneetiliselt muundatud toit eestlase toidulaual

Erkki Truve
geenitehnoloog, Tallinna Tehnikaülikool

Geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ei saa kõiki panna ühte patta, vaid saame rääkida eraldi igast konkreetsest organismist, sõltuvalt sellest, kus ja mille jaoks seda soovitakse kasutada. Ei saa öelda, et keskkonnaministrile nõu andvad eksperdid on nende asjade vastu üldiselt. Sama hästi võime ju öelda, et oleme kõikide rohtude vastu, mida apteegis müüakse. See on ju nonsenss!

Just sellest loogikast lähtudes tuleb igale konkreetsele produktile taotleda ka luba, mitte ei taotleta luba geneetiliselt muundatud organismide kui selliste jaoks.

Keskkonnaministrile saadetud 14 mittetulundusühingu kirjas põhjendatakse pikalt ja põhjalikult seda, et geneetiliselt muundatud maisisortide kasvatamine Eestis on mõttetu, kuna siin ei ole selliseid probleeme - näiteks ei ole maisil selliseid kahjureid nagu USAs. See on jumala õige.

Aed ja aiaauk

Tegelikult ei ole aga OÜ Older Grupil, kes vastava loataotluse on esitanud, ka mingeid soove neid geneetiliselt muundatud sorte Eestis kasvatama hakata. Jutt käib hoopis millestki muust. Nimelt on USAs need maisisordid laialt kasutatavad ja ostes sealt maisi, võib mingi väga tühine protsent (võib-olla 0,01% või 0,001%) sellest seemnepartiist olla geneetiliselt muundatud. Kui põllul kasvab kas või üks geneetiliselt muundatud taim, vajab maisikasvataja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse kohaselt luba, et sellist vilja üldse legaalselt põllul kasvatada.

Selge on see, et mingi väike kogus GMOsid hakkab nendes Ameerikast tulevates maisipartiides niikuinii esinema ja järelikult tuleb ka luba taotleda. Tõsi on seegi, et kui juba luba on antud, võib juhtuda, et neid sorte võidakse siinsetel põldudel ka sihiteadlikult kasvatama hakata.

Kõik need maisiliigid, millest me täna Eestiski räägime, on lubatud turule ka Euroopas, hoolimata sellest, et Euroopa Liidu seadus on selles küsimuses väga karm. Pädevate Euroopa ekspertide seisukoht ühtib Eesti teadlaste, sh ka minu omaga, et need sordid ei ole inimorganismile ega keskkonnale ohtlikud.

Ameeriklased on söönud geneetiliselt muundatud toitu päev-päevalt juba kaheksa aastat. Ja nende aastate jooksul ei ole keegi mingeid halbu kõrvalmõjusid suutnud täheldada. Me ei räägi mitte ainult maisist, kus pool USA saagist on geneetiliselt muundatud, vaid ka sojast, puuvillast ja, muuseas, ka nisust, ehkki GM-nisu kasvupind on USAs veel suhteliselt väike.

Tulevikuväljavaated

Ja kuna USA on maailma suurim maisikasvataja, saavad just siit ka meie probleemid alguse. Niisiis veel kord: kui me ostame sealt maisi, saame paratamatult mingisugustes kogustes kaasa geneetiliselt muundatud seemneid, isegi siis, kui soovitakse osta hoopis muud sorti. Me ei tohi selle ees silmi sulgeda.

Ja seadused on ikka selleks, et neid täita. Kui geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus ütleb, et kõikide selliste taimede puhul on vaja vastavat luba, siis seda on vaja. Alternatiiv on see, et me ei tohiks üldse Ameerikast maisi sisse tuua. See oleks jabur, eriti kui oleme veendunud, et tegelikult igasugused ohud puuduvad.

Ma loodan, et geneetiliselt muundatud organismid on meie tulevik. Minu arvates on geenitehnoloogia see viis, kuidas me suudaksime muuta tulevikus põllumajanduse põhjapoolkeral isetasuvaks. Kui meile meeldib maksta tohutuid dotatsioone põllumajandusele ja me tahame, et kõik jääks põllumajanduses vanaviisi, siis muidugi ei ole see meie tulevik. Aga kui leiame, et põllumajandus võiks olla selline majandusharu, mis ennast ise ära tasub, siis ei näe ma selleni jõudmiseks muud teed kui geenitehnoloogia.