/nginx/o/2009/10/07/246724t1h8ba6.jpg)
Justiitsministeeriumi pressijuhi Ivi Papsteli sõnul võib inimene on oma seaduslikul teel kätte saadud isikuandmed - näiteks ravikaardi väljavõtte - kas või üleriigilise lehe esiküljel avalikustada.
Ivi Papstel: andmete saamisest ja avalikustamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on isikuandmete avalikustamise kohta avaldatud ridamisi arvamusi, teooriaid ja spekulatsioone. Seejuures ei maksa aga unustada, et teema on juba väga ühemõtteliselt ja selgelt kirja pandud - nimelt seaduses. Diskussiooni taustal oleks siinkohal ehk mõistlik need põhimõtted lühidalt üle korrata.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi on igal inimesel õigus saada ametiasutustest kõiki andmeid, mida see asutus on tema kohta kogunud.
Veelgi täpsemalt: inimese soovil peab asutus talle teatavaks tegema mitte ainult tema kohta käivad isikuandmed, vaid ka nende töötlemise eesmärgid, andmete allikad, kolmandad isikud, kellele isikuandmete edastamine on lubatud, ning ka need, kellele andmed juba edastatud on.
Tõsi, on mõned piirangud, mille puhul neid andmeid ei väljastata - näiteks juhul, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist või raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.
Õiguskaitseasutustele kehtivad täpselt samad sätted, välja arvatud muidugi juhul, kui tegu on väärteo või kriminaalmenetlusega.
Info võib jätta väljastamata, kui see raskendab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses - ent ainult siis, kui konkreetses asjas on kriminaalmenetlus alustatud. Kui seda pole alustatud või see on juba lõpetatud, siis kehtivad eelkirjeldatud andmekaitse üldpõhimõtted.
Kui inimene on oma isikuandmed seaduslikul teel kätte saanud, siis võib ta need igal ajal ja viisil avalikustada. Näiteks võib inimene haiglast tellida oma ravikaardi väljavõtte ja selle kas või üleriigilise lehe esiküljel avalikustada.
Paari sõnaga ka kuriteoteatest, kriminaalmenetlusest ja inimese teavitamisest. Kui kuriteoteate põhjal alustatakse kriminaalmenetlus, siis reguleerib info avaldamist kriminaalmenetluse seadustik.
Kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, siis on seadus jällegi sama selge: uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kümne päeva jooksul alates kuriteoteate saamisest teatama isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, kriminaalasja alustamata jätmisest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis on kõigil inimestel õigus saada asutustelt enda kohta käivaid andmeid ja kui nad seda soovivad, siis need andmed ka avalikustada.