Eesti Rahva Muuseumi taastamine Raadil lunastab auvõla ajaloo ees
Ja saagu muuseum!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseumi asutamist 1909 võib vabalt võrrelda jumaliku teoga, mida Piiblis tähistab kuulus lause «Ja saagu valgus!». Eesti talurahva-, pärimuskultuuri ja nagu asutamiskirjast nähtub, «muinasteaduslikke esemeid» kajastavad muuseumi põhjatud fondid on tõepoolest võetavad aknana kaduvikku.
Eesti Rahva Muuseumi tähtsust eesti kultuuri mineviku tundmaõppimiseks ja tulevikualuse loomisel on raske üle tähtsustada. Kui Kristian Jaak Peterson nägi eesti keeles ja luules «valguseallikat», siis Eesti Rahva Muuseum on kogu rahvuse, tema eelloo valguse allikas.
Et nüüd kultuuriministeerium ministri Urmas Paeti isikus on kuulda võtnud kolme ekspertkomisjoni, arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja muuseuminõukogu ühist ettepanekut taastada Eesti Rahva Muuseum tema ajaloolises asupaigas ja ilmutanud tõsist valmisolekut see ettepanek ka ellu viia - seda tuleb üksnes tervitada.
Kui valitsus sellekohase otsuse peaks kinnitama ja ehitus algama, siis tuleks tõesti teist korda hüüda «Ja saagu valgus!», sest see tähendaks Eesti Rahva Muuseumi taassündi tema täies hiilguses.
Tegelikult pole see mitte üksnes auvõla lunastamine ajaloo ja eesti kultuuri ees, vaid ka juba 1990. aastate algul pärast Eesti taasiseseisvumist Riigikogus vastu võetud otsuse täitmine, mille kohaselt kultuurilisteks ja ühtlasi strateegilisteks prioriteetideks kuulutati Eesti Rahva Muuseumi väljaehitamine, Eesti Kunstimuuseumi ja «Estonia» uue ooperiteatri rajamine. Kunstimuuseumi juba ehitatakse, Eesti Rahva Muuseumi taastamine tervikuna põrkus kõhklustele asukoha leidmisel. Otsus, milleni nüüd jõuti, pole mitte kompromiss, vaid ajaloolise õigluse triumf, mingu see maksma mida tahes.
Kultuuri pealt ei saa koonerdada, sest kultuur ja iseäranis rahvuskultuur on nii meie vaimse, aga ka füüsilise kestmise eeldus. Iga Eestis sündiv ja siin elav inimene peab tajuma selle koha ainulaadsust. Aga tal peab olema võimalus tajuda ka, et Eestis kodanikuna ja eestlasena elamine on väärt olema paratamatus.
Eesti Rahva Muuseumi tagasijõudmine Raadile on ühtlasi meie rahvuslik kojujõudmine, mis peaks andma kindluse meie kultuurilise iseolemise kestmiseks. Ilma minevikuta pole rahval tulevikku. Hoolitsegem siis ka mineviku eest. Postimees tunneb rõõmu sündinud otsusest. Saagu see ka teoks!