/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2009/10/27/257336t1h63bc.jpg)
Tänases lehes ilmub intervjuu olümpiavõitjast riigikogulase Erki Noolega, kus mees tunnistab ausalt, et kuna mulle ajakirjanikuna 5000 krooni suurust kuluhüvitist ei maksta, siis järelikult on temal parem tööandja.
Nils Niitra: Võru murre see ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ausalt öeldes selgus intervjuust, et Noolel on raskusi eneseväljendamisega. Tegelikult ajab Nool Eesti asja ja olen tema jutu põhjal südamest veendunud, et ta käib Kagu-Eestis ka valijatega kohtumas ja teeb riigikogulase tööd südamega.
Aga võõrsõnade väärkasutamine ning segased ja veidrad lausekonstruktsioonid viitavad paraku ka sellele, et Erki Noolel on riigikogu liikmena arenguruumi ja tõenäoliselt ei ole tema ainus. Ausõna – Noole teksti sai tema enda huvides lugejale pisut arusaadavamaks toimetatud.
Vilets keelekasutus viitab sageli väiksele lugemusele. Paljudel inimestel on sünniga kaasa antud keeleand, aga Noolel seda ei ole. Sestap võib mees oma suuvärgiga ka erakonnale parasjagu peavalu valmistada. Ainult raamatud ja ehk ka mõned kõnekunsti kursused saavad Noolt aidata.
On täiesti imetlusväärne, kuidas Nool end tohutu töö ja enesedistsipliiniga olümpiavõitjaks võitles. Usun, et ta on suuteline end samasuguse töö ja pühendumisega võitlema nende riigikogulaste hulka, kes suudavad eesti keelega osavalt ümber käia. Ja säilitama seejuures ühe tänuväärse ja poliitikute seas unustatud omaduse – aususe ja otsekohesuse.