Eelmise nädala keskel, kui Eesti võrkpall tähistas Venus Clubis 90. tegevusaasta juubelit ning võrkpalliliidu president Vilja Savisaar autasustas parimaid vollemängijaid, jäi ta ürituse ametliku fotograafi objektiivi ette hoopis teistsugusena, kui teda viimastel aastatel tavaliselt nähtud.
Vilja Savisaare õnn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vilja Savisaar ei paistnud enam sugugi selline, nagu ta eelmise kümnendi lindiskandaalist saadik oli rahva mällu sööbinud. Ei paistnud kurnatu ja väsinuna, poliitika vasktorudest läbiveetuna. Ega paistnud kui haavatud emalõvi.
Tol võrkpalli aastapäevapeol, kui tema lahkuminek Tallinna linnapeast Edgar Savisaarest veel ametlikult teatavaks polnud tehtud, tundis Vilja Savisaar juba ilmselt uue rõõmsa elu kosutavat hingust.
Kaamerasilma ees koos uue silmarõõmu Taimo Toomastiga kiirgab naise näost piiritu õnnetunne ja rusuva elukoorma alt vabanemine. Ta ei paista 47, vaid heal juhul 35.