Juhtkiri: kirjaniku hääl

Sofi Oksanen Foto: Peeter Langovits

Postimehe aasta inimene Sofi Oksanen andis kirjaniku sõnale uuesti kaalu

Kirjaniku sõna ei maksa enam, kurdetakse. Kirjaniku hääl ei ulatavat puudutama ühiskonna olulisemaid protsesse, see jäävat kitsa ringkonna probleeme käsitlevaks virvenduseks. Kirjanikust ei sõltuvat enam midagi.

Eesti juurtega soome kirjanikul Sofi Oksanenil on läinud korda vahepeal kaduma läinud usk kirjaniku sõna jõudu vähemalt osaliselt taastada. Tema raamatud on mõjutanud (ja mõjutavad talletatud sõnana edaspidigi) suhtumist Eestisse ja Eesti ajaloosse ehk enamgi, kui seda on suutnud teha poliitikud ja diplomaadid.

Noore kirjanikuna (sündinud 1977. aastal) on Sofi kiiresti kujunenud Soomes tunnustatud autoriks ja arvestatavaks arvamusliidriks, kelle sõna maksab.

Televäitluste põhjal Soome televisioonis, kus Sofi on kaitsnud Eesti positsiooni muu hulgas selliste arvamusavalduste vastu, nagu poleks Nõukogude okupatsiooni kunagi olnudki ja Eesti liitumine oli vabatahtlik, võib öelda, et peamised lahingud eestlaste ajaloolise identiteedi kaitseks peetakse praegu just põhjanaabrite juures.

Kõrvuti asuvate riikide eripalgelisest saatusest ei sõltu mitte üksnes erinev ajalookäsitlus, vaid ka erinev faktidepagas, millele käsitlus ehitub. Just seda vahet, uskumatult suurt lõhet Soome ja Eesti ajaloolise mälu vahel on Sofi Oksanen asunud täitma.

Ja on selle ülesandega edukalt hakkama saanud, suutes ilukirjanduse vahendusel puudutada enamaid lugejaid, kui teaduslikud ajalookäsitlused või just sellel eesmärgil loodud organisatsioonid hoolimata püüdlustest teha on jaksanud. Raamat «Puhastus» oli 2008. aastal Soomes enam kui 100 000 eksemplariga enim müüdud omamaine ilukirjandusteos ja raamatu edu jätkus tänavugi.

Kahe naaberriigi vahelise sõnumivahetaja rolliga soome moodsa kirjanduse eredaimaks täheks nimetatud Sofi panus ei piirdu. Meie ajalugu käsitledes on Oksanen viinud teadmise Eesti kohta neisse veerandsajasse riiki, mis maineka Finlandia preemia saanud «Puhastuse» tõlkimiseks loa on saanud.

Probleeme Eesti ja laiemalt Ida-Euroopa riikide ajaloo tundmisega ei ole mitte üksnes naabermaal Soomes, vaid ka mitmel pool Lääne-Euroopas, rääkimata kaugematest riikidest, mille lugejaile just Sofi raamatud võivad saada esimeseks tutvuseks Eestiga.

Eesti mitteametliku kultuuriesindaja ja eestkõnelejana nimetati Sofi Oksanen Postimehe aasta inimeseks just oma panuse eest Eesti ajaloo ja eestluse selgitamisel.

Postimehele kevadel antud intervjuus ütles Sofi, et eriti vanema põlvkonna inimeste teadvuses valitseb Eesti ajaloo osas suur auk, mis muutub problemaatiliseks siis, kui seda asutakse täitma juhusliku informatsiooniga. Aitäh abi eest, Sofi, selle mälulünga täitmisel.