Mihkel Mutt: kas inimsugu on hukas?

Mihkel Mutt Foto: Peeter Langovits

Mihkel Mutt kirjutab, et osalt on pedofiilia nagu elamusnarkomaania, mis nõuab üha tugevamaid doose ega kohku lõpuks tagasi millegi ees.

Kindlasti on paljud hämmeldunud, kust on korraga välja ilmunud see pedofiilide laine. Samuti näib olevat omandanud enneolematud mõõtmed sellega seotud lasteporno. Kuuleme ja loeme mõlema kohta nii laias maailmas kui siinsamas kodus. Mis lahti, kas inimsugu käib alla, mandub moraalselt? See küsimus pole laest võetud.

Põhjuseid on mitu. Esiteks ja üldisemalt – ajakirjandus teeb oma tööd järjest metoodilisemalt ja põhjalikumalt. Kirjutamata seadused selle kohta, millest on sünnis kirjutada ja millest mitte, on praktiliselt kadunud. Viimane on omakorda seotud lugejaskonna kasvava isuga skandaalide järele.

Selle seletuse kohaselt pole tegelikkuses midagi muutunud, pedofiilid on alati olemas olnud. Seda näib kinnitavat «kommionu» kui poolmütoloogilise tegelase püsiv koht meie kujutluses.

Ainult et nüüd tiritakse lasteahistajad päevavalgele ja pannakse suure kella külge (tüüpnäide selle kohta on paljastused katoliku kiriku ridades). See loobki mulje vastava nähtuse plahvatuslikust kasvust. Selles on kindlasti tõde. Aga see puudutab pedofiilia avalikustamist, mitte nähtust ennast.

On võimatu ülehinnata interneti ja maailma üldise avanemise kergendavat mõju vähemusgruppide elule. Teadete kiire edastamise anonüümne võrgustik aitab üksteist leida ja konsolideeruda, luua virtuaalseid kogukondi.

Sellest on saanud kasu nii need, kes nüüdseks ametlikult tunnustatud, aga avaliku arvamuse järgi osaliselt tõrjutud, nagu geid ja lesbid. Aga veel enamgi on sellest kasu lõiganud kõiksugu illegaalid ja salatoimijad, sealhulgas pedofiilid.

Vanasti reisisid paheliste ihadega inimesed sageli itta või lõunasse. Nad teevad seda muidugi ka praegu, koguni poolametliku turismina. Aga nagu maailmaturul tervikuna, eksisteerib ka sellel alal vastupidine trend.

Nagu pole rahvusroogade maitsmiseks enam tarvis sõita vastavale maale, vaid igas suuremas linnas pakutakse pea kõikide maade kööke, nii tuuakse pedofiilidele ja teistele hälvikutele sageli kaup koju kätte. Selles on oma osa kasvaval migratsioonil Kolmandast Maailmast heaoluühiskondadesse. Suurem jagu tulijaid on meie mõistes kirjeldamatult vaesed, pesueht majandusmigrandid.

Arengumaade elanikel on ka traditsiooniliselt hulganisti lapsi. Nad ei jõua neid kooli panna, vanemate järelevalve ja üldse sotsiaalne kontroll laste üle on väga nõrk. On ilmne, et pedofiilidel on kergem leida oma saaki tänavalaste hulgast kui näiteks viisakast elamurajoonist, kus on tihe sotsiaalne võrgustik, kõik lapsed käivad koolis ja neil on kodud (kus nad võivad «kommionu» peale kohe kaevata).

Moraal ei ole geneetiliselt päritav. Et endal hinge sees hoida ja natukegi tarbimispeost osa võtta, on mitmed lapsed, kes hea ja kurja vahel veel vahet ei tee, nõus müüma oma keha ükskõik kuidas. Sellisel kujul on pedofiilia asjaosaliste poolt teadvustamata prostitutsioon.

Võiks arvata, et Eesti vastavatel juhtumitel pole sellega midagi pistmist. Siiski – asi on põhimõttes. Vaesus on suhteline. Alles hiljuti oli lugeda, et eesti koolitüdrukud olid nõus laskma end pildistada mõnesaja krooni eest. Neil ei olnud nälg silme ees. Oli lihtsalt tahtmine asju osta.

Teadagi pole vaesus pedofiilia ainus kannustaja. Sageli on selleks ähvardus, sund, vägivald, nagu teame kas või patuste preestrite juhtumitest ning koduvägivallast. Ent sellisel kujul on pedofiilia ilmselt vähenemas, sest avalikkuse tähelepanu sellele on järsult kasvanud.

Ometi tundub, et pedofiilia tervikuna ei ilmuta kaugeltki kadumise tendentsi. Ja reeglina peab pakkumisele eelnema nõudlus. Niisiis ikkagi, kas inimene on muutunud perverssemaks, kas hälbinud kirega liigikaaslasi sigib mingil põhjusel juurde?

Võtkem eelduseks, et enamikul nähtustel on niihästi individuaalne kui sotsiaalne tagapõhi ja hälbed on segu sünnipärast ja omandatust. Sünnipärast ma ei räägi. Siin oleks asjaosalistele endile parem, kui nad laseksid end ümber teha, keemiliselt või  ükskõik kuidas. Aga ma pean silmas midagi muud. Näitlikustan seda tavalise homoseksuaalsusega, mis on legaalne, samas ikkagi vähemus ning avaliku arvamuse jaoks seetõttu markeeritud positsioonis.

On olemas pärisgeid ja nn libageid, muidugi on see liigitus lihtsustatud. Geiks on hakatud niihästi ekstravagantsusest kui ka küllastumisest. Leidub neid, kes oma gei või lesbi olekuga eputavad (tõelised geid teevad seda haruharva). Nad on kuulnud, et mõnedes ringkondades on päris peen olla näiteks biseksuaalne. Ja et on olemas mingi gei sensibiliteet, eriline tundlikkus. Selle järgi oleks gei nagu juba kunstimeistri eelaste. Käiakse homobaaris, et intelligentsemat muljet jätta, muidu ei anna mõõtu välja.

Kirjeldatud käitumismudel ei puutu otseselt pedofiiliasse, kuna viimasesse suhtutakse väga negatiivselt ja mingit oreooli libapedofiil endale ei saa. Ent kui lähtuda küllastumusest, on lugu teine. Sel puhul on tegemist kitsalt isiku enda rahuldusega.

Sageli tuuakse pedofiilia õigustamiseks või mõistmiseks vanade kultuuride vastav nähtus. Ometi on tolle tegeliku ulatuse ja erootilise aspekti kohta andmed tõesti väga katkendlikud ja vastuolulised, sõltudes suuresti andmete tõlgendaja luulelennust ja paraku ka seksuaalfantaasiatest.

Teiseks oli too (väliselt sarnane) nähtus sageli pooleldi ritualiseeritud, selle ainueesmärk ei olnud alati isiklik rahuldus. Ja üldse võiks selle kõrvale jätta, sest vanades kultuurides on meie mõistes ka äärmiselt barbaarseid tavasid, nagu näiteks vastsündinute linna taha tühermaale jätmine Vana-Roomas enne ristiusku.

Moodsat pedofiiliat ja lastepornot kannustab muude põhjuste hulgas küllastumusest tulenev rafineerituse nälg, uute kõditavate elamuste otsing. Kõik on juba nii ära tüüdanud! See on elamusnarkomaania, mis nõuab üha tugevamaid doose ega kohku lõpuks tagasi millegi ees.

Selles mõttes on pedofiilia ka ajastu haigus. Sel puhul meenub mulle kummalisel kombel lause Tammsaare «Põrgupõhja uuest Vanapaganast»: «/…/ puugivad end rammusat toitu täis ja siis ei tea, mis tahavad või teevad.»