Juhtkiri: avaldus, mitte avaldus

Foto: Urmas Nemvalts

Jüri Pihl hämas kaitsepolitseile esitatud dokumendi kohta

Sotsiaaldemokraatide esimehe Jüri Pihli kaitsepolitseile esitatud kirjalik kuriteoteade, milles ta jagab kaitsepolitseiga oma kahtlusi peaminister Andrus Ansipi, välisminister Urmas Paeti ja justiitsminister Rein Langi kohta, samuti tolle süüdistuse leke ajakirjandusse on ilmselge jätk septembrikuise nn viisaskandaali sündmustele.

Kaugeltki mitte selge pole aga, milleks oli vaja juuksekarva lõhki ajada küsimuses, kas tegu oli avalduse või selgitusega, segased on avalduse tegemise motiivid ja Pihli hilisem meelemuutus, kui ta kolmapäeval raadiosaates kinnitas, et praeguses valitsuses riigireetjaid ei ole. Fakt, nagu see eile pärastlõunal Rein Langi avalikuks tehtud dokumendist selgub, on aga see, et Pihl palus kaitsepolitseil algatada kriminaalasi Ansipi, Paeti ja Langi suhtes riigireetmise paragrahvi alusel.

Jüri Pihl on kaitsepolitseisse jõudnud dokumendi kohta avalikult hämanud ja see ei ole tegu, mis sobiks erakonna esimehele. Pealegi ei räägi Langi avalikuks tehtud dokumendi sisu Pihlist kui selge silmavaatega vastutustundlikust poliitikust.

Kuriteoteate taga võib näha Pihli pooleli jäänud võitluse jätku. Just Pihl oli septembris peamisi Paeti ja Langi käitumise kriitikuid, taunides Vene duumasaadiku Sergei Markovi Schengeni sissesõidukeelu tühistamist Langi poolt, kes kevadel oli siseministri kohusetäitja.

Pihl oli ministrina viisakeelu ise kehtestanud. Opositsioon üritas seejärel Langi ja välisminister Paeti riigikogus umbusaldusega maha võtta, ent see ei õnnestunud.

Nii sumbus tolle skandaali poliitiline osa, üles jäi aga kapo uuritav kriminaalasi selle kohta, kuidas sai avalikuks riigisaladusega kaetud dokument – välisministeeriumi kantsleri kiri siseministeeriumi kantslerile Venemaa riigitegelaste Schengeni viisakeeldude tühistamiseks.

Kapo kinnitusel on see kriminaalasi praegu neil «aktiivses menetluses». Muu hulgas kuulati 2. detsembril üle endine siseminister Jüri Pihl.

Kui Postimees teisipäeval Jüri Pihlilt avalduse kohta küsis, hoidus viimane sisulisest kommentaarist ja avaldas pahameelt, et teema on ajakirjandusse jõudnud. Kolmapäevaks oli Pihl ümber mõelnud ja kinnitas raadios avalikult, et käis tõepoolest kapos ülekuulamisel.

See, mis ta kapole samal päeval kirjalikult ministrite kohta esitas, pole Pihli meelest aga avaldus kriminaalasja algatamiseks, vaid lihtsalt osa tema selgitustest kapole.

Mis saab edasi? Pole erilist kahtlust, et valitsuspoliitikute huvides on näidata, et Pihl on selles loos käitunud ebaadekvaatselt ja isikliku solvumise ajendil, opositsiooni huvides aga tõendada, et Pihl tegutses lihtsalt lojaalse kodanikuna, kes vastas kapo küsimusele, ning mitteadekvaatselt käituvad riigijuhid, kes asja suureks puhuvad. Pihli selgitus toimunu kohta on aga nõrk.