Ilmar Raag
ETV juhatuse esimees
Inimene hammustas koera
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tore oleks, kui paljusid asju võiks seletada lihtsalt juhusega. Näiteks, et antud artikli pealkiri on juhuslik, ehkki nii tüüpiline eesti ajakirjandusele. Või et ETV pani igal täistunnil käima uudised ja napp nädal hiljem peavad mõned erameedia esindajad vajalikuks ETVst halvasti rääkida.
Kui ma ütlen, et see oli juhus, siis peate mind naiivseks. Loomulikult ei saa erameediale seda pahaks panna, sest olelusvõitluses ei ole meist keegi võitnud. Ometi äratasid mõned möödunud nädalal Postimehes ja Nädalas välja öeldud avaldused mõtte, et tahtmatult ollakse propageerimas ideid, mida tegelikult keegi ei soovi toetada.
Halvustamine ei aita
Nii näiteks peab Kanal 2 uudistejuht Toomas Lepp vajalikuks rääkida «Aktuaalsest kaamerast» halvasti, et samal ajal kiita oma uudiseid. Kui selline käitumine millegagi assotsieerus, siis oli selleks valimiste aegu viljeletud negatiivne kampaania.
Muidugi, hägused piirid sõnavabaduse ja professionaalse eetika vahel viivad loomuliku küsimuseni: «Kui poliitikud võisid, miks siis meie ei või?»
Sellest hoolimata tahaks siinkohal kinnitada Toomas Lepale, et «Uued uudised» on väga head uudised ja lähevad kindlasti paremaks aga mitte tänu sellele, et nende produtsent halvustab kolleege kõrvalkanalilt.
Ma tunnen mitmeid häid ajakirjanikke TV 3st ja Kanal 2st, kes teevad oma tööd südametunnistuse järgi, kuid mind lõbustas siiski nende kanali juhtide teade, et nad ei oskaks oma uudiseid kallimalt teha. Toomas Vara ütleb nädalataguses Postimehes: «Kui meile öeldaks, et tehke uudiseid 22 miljoni krooni eest, siis ma ei tea, kuhu see raha panna.»
Kuna meil on erakanalite juhtidega aeg-ajalt olnud juttu, et me üksteise rahataskutes ei sori, siis ma loomulikult neile nõu andma ei hakka, aga kui neil ideedest tõesti puudu tuleb, siis võiksid nad küsida näiteks YLEst, kus uudistetoimetuses töötab ligi 20 korda (sic!) rohkem inimesi.
Tänase Eestis peetava uudisteteemalise diskussiooni juures peame ilmselt arvama, et soomlased ei oska üldse raha lugeda.
Ma ei räägigi näiteks BBCst, kust on praegu ainuüksi Iraaki saadetud 200 inimest. Miks tavaliselt nii ontlikud inglased näiteks ei arva, et Iraagi teemat võiks käsitleda Londonist, kasutades pildimaterjalina vaid seda, mida Reuters satelliidi kaudu alla toob? Eesti telekanalitele piisab sellest täielikult.
Odavad uudised
Tegelikult on erakanalite juhtidel omamoodi õigus. Vaatajaarvud näivad justkui tõestavat, et inimesed ei hooli suure rahaga tehtavast lisaväärtusest. Isegi kui AK oli märtsi vaadatuim uudistesaade, oli tema edu TV 3 uudiste ees väga napp. Kui erakanalite uudistesaade kogub teatud kriitilise massi vaatajaid, siis ei ole rohkema raha investeerimine majanduslikult mõttekas.
Seda loogikat järgides võiks uudiseid veelgi odavamalt teha.
Näiteks umbes 2 miljoni krooniga, mille puhul üks teravmeelse naljahambana tuntud tegelane (näiteks Hannes Võrno) astuks igal õhtul kaamera ette ja räägiks, mida ta päeva jooksul BNSist on teada saanud.
Kui ta sinna vahele veel veidi nalja viskaks, siis oleks ka vaatajaid päris palju, kes sugugi ei hooli sellest, et informatsioon alati tõene ei ole (vt SL Õhtulehe menu).
Miks me siis niimoodi ei tee? Ilmselt vaevas sama küsimus ka ringhäälingunõukogu aseesimeest Peeter Kreizbergi, kes ütles Postimehes: «Üks inimene peab minema kõrvalt ETVsse ja kõik rahakulutused hoolega läbi vaatama.»
Lõpuks ometi! Kolm aastat ringhäälingunõukogus mõtlikult auditeeritud aastaaruandeid lehitsenud mees on lõpuks Postimehe ja Eesti Päevalehe kaudu kõnelenud väärtustest, mida ta seni on enda teada hoidnud.
Kuna ta kogu selle perioodi on sunnitud olnud kokku puutuma paberitega, mis kirjeldavad ETV uudistetoimetuse eelarvet, siis teab ta ilmselt väga täpselt (ma ei usu, et põhjaliku inimesena on ta jätnud talle esitatud paberid lugemata), mille osas AK ja erakanalite uudiste eelarved lahku lähevad.
Sirge seljaga mees, nagu ta on, võiks ta siis ka välja ütelda: «Ma arvan, et ETV peaks loobuma oma regionaalsetest korrespondentpunktidest, lõpetama iseseisva toimetusega venekeelse AK, kaotama viipekeelse AK ja lõpuks tagasi kutsuma Brüsseli korrespondendi.»
Uskuge, kui ringhäälingunõukogu midagi sellist nõuaks, siis ei oleks ETV-l mingit pääsu ja AK eelarve oleks kohe võrreldavam erakanalite uudistesaadete eelarvetega.
Loll vaataja?
Jah, ma arvan, et ETVd ja AKd annab alati paremaks teha, aga me ei peaks lähtuma eeldusest, et loll vaataja nagunii vahet ei tee, kas uudis on ise leitud või BNSist ja Postimehest maha loetud.
Erakanalite juhtide avaldus näitab nende usku, et regionaalsed uudised ei oma piisavalt väärtust uudistesaate majanduslikuks efektiivsuseks. Ma ei taha öelda, et neil õigus ei ole, aga seda siiski ainult eraettevõtluse loogika raamides. Prooviks ütelge ka ise avalikelt tribüünidelt, et Tallinna eestlaste ja ülejäänud Eesti infovahetus on liiga tihe.