Millised peaksid olema ametisse astuva haridusministri prioriteedid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Heidmets
Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor
Ministri ülesandeks on poliitika väljatöötamine ja elluviimine, mitte jooksvate igapäevamurede lahendamine. Poliitilistest küsimustest võiks number üks olla Eesti haridusstrateegia kujundamine, võttes lähtekohaks mitmed selles vallas juba valminud dokumendid. Ilma strateegilistes küsimustes kokku leppimata jääb praktiline elu ikka tõmblevaks ja otsused juhuslikuks.
Number kaks: haridusseadustiku uuendamine ja ühtsesse süsteemi viimine. Loomulikult peab seadustik toetuma haridusstrateegiale.
Kolmas prioriteet võiks olla eesti hariduse ühtse kvaliteedikindlustuse süsteemi loomine ja käivitamine. Kui uus minister nende kolme ülesandega hakkama saab, läheb ta Eesti hariduse ajalukku.
Anzori Barkalaja
Viljandi Kultuurikolledi rektor
Esmalt tuleks tautoloogia ning «Browni liikumise» vältimiseks fikseerida hariduse roll - kas tal on ideoloogiliselt vulgaarliberaalse majandusparadigma või eesti kultuuri kui ühiskondliku kohastumuse funktsioon. Alles siis on võimalik välja töötada kriteeriume, millele peaks tuginema õppetöö, -kavade, koolide, ametnike jms hindamine.
Hetkel on haridussüsteemi väljasõnastatud eesmärk ja tulemus-edukuse hindamise kriteeriumid üksteisega räiges vastuolus ning tasemeti erisuunalised.
Teiseks tuleb paika saada selged, arusaadavad ja ausad rahastamispõhimõtted. Samuti peab tagama vähemalt rahasumma piisavuse haridus- ja teadusvaldkonnas, tarvilikust summast on kohatu rääkida.
Andres Keevallik
Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Meie praegune haridussüsteem töötab madala kasuteguriga. Riik ei saa soovitavat väljundit ei haridustasemete, haridusliikide ega erialade lõikes. Riiklik tellimus kogu haridussüsteemile tuleb viia märksa paremasse vastavusse riigi vajadustega.
Haridusvõimalused pole regiooniti ühesugused ja ka inimeseti on hariduslik kihistumine suur. Me ei kasuta olemasolevat ressurssi otstarbekalt ja tekitame erinevatel tasanditel väga palju töötuid.
Koalitsioonileppes puuduvad arvulised näitajad, milline oleks hariduskulude ja teadus-arendustegevuse kasvudünaamika. Hariduseelarve kasv võiks olla 0,2 protsenti aastas SPKst. Nii jõuaksime nelja-viie aastaga 6,5-7 protsendini.
Ando Keskküla
Eesti Kunstiakadeemia rektor
Kõrghariduspoliitika paigalt nihutamiseks ja strateegilise arengukava koostamiseks võiks uus haridusminister leida enda jaoks vastused mõnedele olulistele küsimustele.
Mis on kutseharidus, rakenduskõrgharidus ja akadeemiline kõrgharidus ning miks on vaja rakenduslik pool akadeemilisest tingimata lahus hoida ja vastavad ressursid hajutada?
Kuidas on baasmaksumus seotud õppekvaliteediga? Kuidas või mille arvel tõsta üliõpilaskoha baasmaksumust? Kuidas on õppejõudude palk seoses õppe kvaliteediga?
Kuidas luua ülikoolidele senisest soodsamad tingimused pikaajalisteks investeeringuteks?