Kui Titanicu kapten asuks laevale soolise võrdõiguslikkuse toomise nimel suure kisaga WC-ustelt kolmnurki eemaldama, võiks teda ilmselt mingit pidi mõista.
Evelyn Kaldoja: võrdõiguslikkus Titanicul
Teades eluga pääsemise võimaluste nappimisest, püüaks ta rahva tähelepanu pseudotegevusega lihtsalt vältimatu huku juurest tõenäoliselt eemale tõmmata.
Kui Hispaania ka majanduskriisi tingimustes Euroopa absoluutse krahhipäramikku viinud Jose Luis Zapatero hakkab tänitama soolise võrdõiguslikkuse üle ELi juhtide seas, siis mina erinevalt Anna-Maria Penust seda väga tõsiselt ei võtaks.
Tegu on labase populismiga, paraku on formaalne sooline tasakaal Zapatero valitsuse üks väheseid positiivsena paistvaid asju. Ennustatakse, et 2010. a võib Hispaania töötus tõusta 25 protsendini ja selle riigi taastumine kriisist kestab kauem kui mujal.
Pealegi paistab Euroopas naiste õiguste nõutamine Hispaania valitsuse üldisemat tegevust inimõiguste alal vaadates lausa silmakirjalikuna. Vähemalt Põhjamaad olevat murelikud tulevast aastast ELi eesistujaks tõusva Madridi soovi peale suhelda soojemalt Kuuba diktatuuriga.
Julgen kahelda, kas Dalia Grybauskaite, Angela Merkel, Mary McAleese või mõni lugematutest ELi maade naisministritest vajab, et Zapatero nad vabastaks.
Küll aga leidub ilmselt rohkelt kuubalasi, kes ei taha elada süsteemis, kus juba turistiga suhtlemine võib tuua karistuse, internet on ülitsenseeritud ja kogu riigi majandus kümnendeid kestnud kommunismi tõttu ruineeritud.
Erinevalt Zapaterost ei pea ma arenenud lääneriikides ka vajalikuks kvoote naistele, kes on tippu jõudmiseks liiga rumalad või puudulike juhivõimetega.
Sest mina tahan, et minu elu korraldaksid ausalt valitud pädevad inimesed, mitte kodanikud, kes on saanud kompetentsema võistleja asemel ametisse tänu soole.
Selles, et ELi tippude seas on ainult üks sotsialist, on paraku süüdi demokraatia.
Kui välja arvata ebapopulaarne Brown Londonis ja Zapatero ise, pole enamiku ELi riikide valijaskond viimasel ajal sotse usaldanud. Punased ja roosad said lüüa ka tänavustel europarlamendi valimistel. ELi juhtkonnas on inimesed, kelle valivad need, kelle poolt eurooplased hääletavad.
Kõigil täisealistel ja teovõimelistel eurooplannadel on hääleõigus. Kui nad toetavad mehi, liberaale või konservatiive, siis tuleb nende otsust austada.
Plaanijärgne naiste upitamine ja sotsialistide võimul hoidmine sõltumata rahva tahtest kuuluvad ühte teise poliitilisse süsteemi. EList seda ei leia, aga huviline võib alati tutvuda näiteks Valgevene, Põhja-Korea või juba eelmainitud Kuuba võimalustega.