FOTO: Urmas Nemvalts

Kahtlemata on president Toomas Hendrik Ilvesel õigus, kui ta eile ütles, et kuigi õppekavade ja koolivõrgu reform on vältimatu, tuleks nende küsimuste arutamiseks piisavalt aega võtta ja mitte teravate vastuolude kiuste jõuga lahendusi kehtestada.


Isegi riigikogus, kus eile koolireformi arutati, valitses harva nähtav üksmeel – nii koalitsiooni kui opositsiooni poliitikud pidasid vajalikuks teema põhjalikumat analüüsimist.



Ning kui seniste kavade järgi pidanuks muudatusettepanekud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse laekuma eilseks, siis nüüd pikendati tähtaega jaanuari keskpaigani. Ning see, et nii olulises küsimuses suudeti igapäevane poliitkemplemine kõrvale jätta, on kiiduväärt.



Vähe on inimesi, keda haridussüsteem veel või enam ei puuduta: kes ise enam koolipingis ei istu, see elab kaasa oma järeltulijate haridusteele.



Seega ei ole kool koht, mida kiirustades reformida. Loomulikult on ka haridusministri mure mõistetav – reformida tuleb, aeg ja raha suruvad peale, kuid siiski ei saa jõuga, ülevalt alla nii suuri muudatusi läbi viia.



Ent koolireform on näide sellestki, et liiga kiiresti tehakse ametnike peades sündinust eelnõu, kuulamata eksperte või asjaosalisi.



Ning selles suhtes on kriitikanooled haridusministri aadressil kindlasti õigustatud, enam läbimõeldust ja analüüsi juba enne riigikogu ette jõudmist oodanuks eelnõust igaüks – koolijütsist riigikogulaseni.



Õpilaste arv väheneb, koolid jäävad tühjaks, tasemel õpetajaid kõikjale ei jätku – see on Eesti hariduselu hetkeseis ja see ei saa kesta kaua.



Ent näiteks siinsamas Postimehe veergudel on rääkinud Võru endise vene gümnaasiumi juht, mis toimus siis, kui gümnaasiumiosa suleti: õpilased pidid minema Tallinna kooli ning vanemate jaoks tähendas see kasvavaid koolituskulusid ja südamevalu.



Koolijuhi hinnangul ei olnud see samm korralikult läbi mõeldud. Ja temaga tuleb nõustuda, sest kui haridusminister muretseb praegu hariduse kihistumise pärast, siis säärane reformikava seda ära hoida ei aita: lapse kodust kaugel koolitamine praeguse korralduse juures ainult suurendab seda kihistumist.



Mõned eksperdid, aga ka mitmed koolijuhid on seoses koolireformiga välja öelnud sellegi, et see peaks olema osa haldusreformist, sest praeguse omavalitsuste killustatuse juures jääbki koolivõrgu korrastamine sellisel kujul läbi viimata.



Samas, hiljutised kohalikud valimised näitasid kurba pilti – haldusreform oli valimisdebattide oluline teema vaid mõnes üksikus paigas.