Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel fluorist ja hammastest
Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud fluoritablettide kasutamine kaariese profülaktikas. Jääb mulje, nagu oleks Võhmas koolilastele antud tabletid olnud kahjulikud. Arvame, et probleemi sisu vajab lähemat valgustamist.
On tekkinud olukord, kus lapsevanemad on teatud määral ära hirmutatud ja kardavad igasuguseid profülaktilisi menetlusi, mis on seotud fluoripreparaatidega. Samas on häiritud ka hambaarstid, kes peaksid oma igapäevatöö raames läbi viima hambahaiguste ennetamist, sh ka hammaste katmist fluorlaki ja silantidega.
Fluoriühendeid kasutatakse selleks, et soodustada hambaemaili normaalset arengut. Fluoriioonide normaalne sisaldus hamba arengu perioodil tugevdab emailis kaltsiumi, fosfori ja teiste mineraalide omavahelist sidet, muutes selle vastupidavaks kaariese suhtes.
Kuna jäävhammaste areng ja mineralisatsioon algab lõualuudes juba varsti pärast sündimist, siis on alustatud fluori manustamist suu kaudu ka juba esimestest eluaastastest ja seda piirkondades, kus joogivees ei ole piisavalt fluori.
Optimaalseks joogivee fluorisisalduseks peetakse 0,8-1,5 mg/l. Tsentraalset joogivee fluoreerimist tänapäeval tehakse harva juba majanduslikel kaalutlustel, kuna toidu tarbeks kulub ainult väike osa tarbitavast veest. Viimastel aastatel on fluoriühendeid lisatud ka soolale ja piimale (USA, Inglismaa, Tshehhi jt).
Eestis ei ole fluori lisatud ei joogiveele, soolale ega piimale. Meil ei ole kunagi korraldatud ka massilist fluori suu kaudu manustamist. Fluoritablette on andnud ainult hambaarstid selleks ette nähtud vanuses lastele ja kontrolli all.
Suurem tähtsus kaariese profülaktikas on regulaarsel suuhügieenil ja fluorisisaldusega hambapastade kasutamisel. Hambapastade valikul on vaja arvestada lapse vanust ja väikelastel kasutada ainult lastele ettenähtud hambapastasid.
Kuid fluor on preparaat, mille liigsel ja pikaajalisel kasutamisel võivad esineda ka kroonilise mürgistuse nähud. Kui hammaste arengu perioodil elab laps pikemat aega kõrge fluorisisaldusega joogivee piirkonnas, võib häiruda normaalne emaili areng ja kujuneb välja fluoroos. See avaldub valgete laikude, triipude ja raskematel juhtudel ka pruuni hambavaabana nii üksikutel hammastel kui ka kogu hammaskonnas.
Fluoroos kujuneb välja hammaste arenemise perioodil, mitte siis, kui hammas on juba suhu lõikunud. Seega hambapasta ja imemistabletid, mis sisaldavad fluori, ei saa kahjustada enam juba suus olevaid hambaid.
Eestis on joogivee fluorisisaldus väga varieeruv. Lõuna-Eestis on joogivesi fluorivaene ja seal esineb oluliselt enam kaariest, kuid fluoroosinähte esineb harva. Samal ajal on Pärnus ja selle ümbruses joogivesi olnud kõrgema fluorisisaldusega, hambad on enam kaariesevabad, kuid fluoroosi esineb sagedamini.
Kuigi võime väita, et lastel on kaariese levimus paarikümne aastaga küll mõnevõrra vähenenud, on selle ennetamisel, elanikkonna teadlikkuse suurendamisel ja hammaste puhastamise õpetamisel veel palju ära teha.
Siin peaksime tänulikud olema nendele hambaarstidele, kes oma ravitöö kõrval näevad lisavaeva, et läbi viia süstemaatilist ennetustööd. Samas ei taha me väita, et kogu ennetustegevus peaks toimuma ilma vanema nõusolekuta.
Viljandimaal korraldatud projekt on analoogne Rootsis ja Norras läbiviidavate programmidega, mille tulemusena seal kaariesesse haigestumus on vähenenud. Ka Viljandimaal on laste hammaskonna seisund muutunud paremaks.
Loodame, et emotsionaalne lähenemine ja üksteise mittemõistmine saab lahendatud. Meie kõigi eesmärk on ühine: et Eesti laste hambad oleksid tervemad.
Silvia Russak, dotsent, Eesti Stomatoloogia Seltsi volikogu liige
Mare Saag, dotsent, Eesti Stomatoloogia Seltsi president
Taksodes tüssamine on tavaline
Olen ikka imestanud, et taksosõidu hindadest ei ole kaua aega kirjutatud. Kasutan Tallinnas taksot mitu korda kuus. Kõige enam petavad sadamas tegutsevad taksojuhid. Lennujaamas üritan vältida Linnataksot.
Toon paar näidet. Sõitsin A-terminalist kesklinna Narva maanteele. Taksomeeter töötas, kuid minu meelest liiga kiiresti. Mere puiesteel näitas see juba 40 krooni. Ummikuid ei olnud.
Ütlesin juhile, et tema taksomeeter käib liiga kiiresti. Mida juht tegi? Pani taksomeetri kinni ja mina maksingi 35 krooni.
Teine juhtum oli samuti teel sadamast kesklinna. Taas imestasin, et taksomeeter tiksub nii kiiresti. Summa oli 70 krooni. Minu nurina peale küsis juht, kui palju olen nõus maksma. Ütlesin 40 krooni ja kaup oligi koos.
Nüüd valin alati, kellega sõidan. Tulika Takso on usaldusväärne firma. Nende autodes ei ole olnud tarvis hinna üle tingida.
Heidi Markkanen
Kiriku ülekohus?
Sattusin lugema 28.11. Postimehest kellegi Valdek Kiivri heietust sel teemal, kuidas kirik talle ja kõigile teistele Eesti Vabariigi kodanikele pidevalt ülekohut teeb.
Autor ütleb muu hulgas: «Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud selge sõnaga, et riik ja kirik on lahutatud.»
Siit küsimus autorile: millises Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis see sõnaselgus kirjas seisab?
Mina tean ainult paragrahvi 40, mis ütleb: «Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.»
See, et riigikirikut ei ole, ei tähenda, nagu oleks «riik ja kirik lahutatud». Kirikut ja riiki ei ole võimalik lahutada senikaua, kui ühed ja samad inimesed on nii riigi kodanikud kui (mõne) kiriku liikmed.
Sellesama § 40 viimases lauses on aga kirjas: «Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.»
Sellest lähtudes näen pigem Valdek Kiivri arvamuses, et «riigi üritustel tuleb jätta talaarimehed ukse taha», üleskutset seaduserikkumisele.
Enn Auksmann,
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
Nii leiaks raha pensionideks
Suviti külastab Eestit mu sõber ja kaasvilistlane üliõpilasseltsist Veljesto, kes elab New Yorgi osariigis. Ta üürib kuuks ajaks Tallinna südalinnas ühes väiksemas hotellis kõigi mugavustega toa ja maksab selle eest oma pensionist. Kui paljud meie pensionärid jaksavad nädalaks-paariks välismaale sõita?
On selge, et meil kehtiva pensionisüsteemiga, mille tagajärjel elab neljandik Eesti elanikest väga rasketes tingimustes, ei tohi me kuidagi leppida.
Mul on pakkuda reaalne projekt, mis võimaldaks uuest aastast tõsta keskmise pensioni 2500 kroonini ja varsti 3000 kroonini. Sellega hakkaksid üksmeelselt ja innukalt tegelema kõik 101 praeguse ja järgmise Riigikogu liiget ning ka kogu praegune ja tulevane valitsus.
Eelduseks on, et Riigikogu võtaks vastu mõnesõnalise muudatuse seaduses, mis sätestab Riigikogu liikmete, valitsuse jne kuutasuna nelja-, viie- jne kordse keskmise palga asemel viie-, kuue- jne kordse keskmise pensioni.
Siis leitaks pensionideks raha kas või kivi alt ja poole aasta või aasta pärast võivad rahul olla nii pensionärid kui ka Riigikogu liikmed ja teised riigiametnikud.
Eerik Teder,
Tallinna Bibliofiilide Klubi president