Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulud meie ümber ja meie sees
Jõuluaeg on jälle käes, et valitseda mitut päeva õhtumaade aastalõpukalendrist. Tänast teisipäeva nimetatakse jõululaupäevaks. Kuidas sel ja järgmistel päevadel olla ning talitada, seda pole vaja enam kellelegi õpetada. Möödas on ajad, mil eesti lastele tuli kannatlikult seletada, mis vahe on ühesuguste kuubede ja habemetega jõulu- ja näärivanal.
Avalikud jõulud tulid Eestisse tagasi pisut rohkem kui tosina aasta eest. Kui mitte lausa põranda alt, siis vähemalt igaks juhuks ette tõmmatud toakardinate tagant. Nõukogude Liidus valitses ametlik ja võitlev ateism, mille seisukohalt oli jõulupüha ju üks eriti vänge oopiumidoos töötavale rahvale. Seega mõistetav tormiline jõulubuum laulva revolutsiooni vaesel, ent hingestatud ajal, mil suurem osa Eesti kirikutest oli jõutalituste ajal puupüsti täis.
Rahvarohked on kirikud ilmselt ka tänasel õhtul, aga aeg on mõndagi muutnud. Pühakodades käiakse usku kinnitamas - aga käiakse ka selleks, et osa saada jõulumaagia tipphetkest. Jõulude tähendus on juba ammu kaugelt laiem ja üldisem kui kristlaste üks tähtsamaid ja luterlaste kõige suurem kirikupüha.
Ennekõike on jõulud aga perekesksed rahupühad. Jõulude ajal pole riikidel kombeks sõdida - sootuks siis inimestel omavahel tülitseda. Jõulude ajal tehakse kokkuvõtteid aastast, mida ongi jäänud vaid napp nädal.
Ning ammu enne jõulupäevi sigineb õhku midagi maagilist. Kui tsiteerida üht vaimukamat eesti kirjanikku Mati Unti, on jõuluhardus kerge nakatama - eriti siis, kui sa kaubamajades ei käi. Viimases nükkes sisaldub aga moodsa ajastu ahistus: kaubanduse jaoks on jõulud aasta suurim tulutrikk, mille nimel süüdatakse peibutavad neoontuled sageli juba keset tusameelset novembrit.
Jõuluperioodil katsutakse olla suurem ja avaram oma argisest minast. Mitte ainult oma lähedaste ja armsate suhtes, vaid ka nende peale mõeldes, kellel on elus halvasti läinud. Jõulude ajal ollakse head, jõulude ajal tehakse head. Et ka vaesed ja haiged, töötud ja kodutud saaksid jõulurõõmust osa. Seegi on osa jõulumaagiast.
Lapsesuu on ütelnud - jõulud võiks ka igavesti kesta. Paraku kestab see maagia meie ümber ja meie sees vaid mõned päevad. Rohkemaks pole inimestel jaksu. Aga kübekese jõuluvaimust võtame, ilma et me ise seda teaksimegi, järgmisse aastasse kaasa niikuinii.