Ann Hiiemaa.

FOTO: Toomas Huik.

Mida teeksite teie, kui üle kahekümne aasta noorem konkurent teatab ajaleheveergudel bravuurikalt: «Jüri pakib arvatavasti pillid kotti... Ta võiks oma väärtuslikke kogemusi Eesti sõudmisele teistmoodi edasi anda.»




Sõudja Jüri Jaanson igatahes võttis konkurendi arvamuse teadmiseks ja asus veelgi motiveeritumalt treenima kui kunagi varem. Kas selleks, et teravkeelsele Kaspar Taimsoole koht kätte näidata või selleks, et võidelda 44-aastasena MM-kulla eest – seda teab vaid tema.



Aga tõsiasi on see, et Jaanson plaanib moodustada sellesama Taimsooga maailma tugevaima paarisaerulise neljapaadi. Ja ajalugu on näidanud, et Jaansoni sõnadel on sõudeliidus suur kaal.



Ent kui tugev oleks meeskond, kus selle liikmed üksteist ajaleheveergudel pensionile saadavad? Kui tugev oleks meeskond, kus pooled liikmed parema meelega üldse ei istukski? Taimsoo on oma paarilise Allar Rajaga ju korduvalt kinnitanud, et nad tahavad Londoni olümpiani koos kahepaadis sõita. Nad on tõestanud, et suudavad koos suuri tegusid teha. EM-kuld ja MM-pronks peaks ju piisav argument olema. Milleks siis seda kooslust lõhkuda?