Vello Valdna
TTÜ vanemteadur
Tõkked teaduse ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fundamentaalteadlane ehk akadeemik võib riigieelarvest aastas saada
ca
viis miljonit krooni. Selle raha eest võib palgata abilised ning jätkub raha ka töövahendite ostuks. Edukas rakendusteadlane ehk teadur võib grandi näol riigieelarvest saada
ca
50 000 krooni.
Töövahendid, mille ülikool enda omandiks kuulutab, hangib rakendusteadlane välispartnerilt, nende riiki toomise eest tuleb tollimaksude näol riigikassasse tasuda summa, mis saadud grandiraha märgatavalt ületab.
Teadlane nagu vabrikant
Juba lähitulevikus hakkab rakendusteadlane ülikoolile tasuma teadusaparatuuri paigutamiseks vajalike ruutmeetrite eest kopsakat üüriraha nagu sokivabrikant või restoranipidaja. See raha kasvatab fundamentaalteadlaste ja administraatorite tulemustasu.
Rakendusteadlasele tulemustasu ette nähtud pole, ka mitte maailmarekordi püstitamise eest, välja arvatud tunnustused, auhinnad ja tööpakkumised välisriikidest. Rakendusteadlane peab tundma loodusseadusi, mille ignoreerimisel saadakse rakendusliku tulemuse ehk kõrgtehnoloogilise toote asemel soss-sepa tööprodukt.
Arendus- ehk administratiivtegevus lisaväärtust ei loo, kuid on kasulik selle tegevuse harrastajatele. Seega on fundamentaalteadus või administratiivtegevus indiviidile tublisti lihtsam ja tulusam tegevus kui rakendusteadus. See võiks olla vastuseks Peeter Kreitzbergi tõstatatud küsimustele (PM 30.09.).
Arengupidur number üks
Teadustegevuse tollimaksustamine, mida arenenud riikides ei tunta, on Eesti teaduse ja majanduse arengupidur number üks. Ülikooliteaduse tollimaksudest vabastamine, mis riigile midagi maksma ei lähe, võimaldaks riiki sisse tuua välisinvesteeringuid, hoida kokku riigi raha ülikoolide teadus- ja õppelaborite sisustuse arvelt, tõsta ülikoolide töötajate töötasu, millelt laekuvad maksud aitaksid täita ka riigikassat.
Miks Eestit ei taheta näha arenenud riikide hulgas, vaid soovitakse elada «loomade farmis», sellele peaksid oskama vastata valitsus ja 101 Riigikogu liiget, kes eelmisel aastal tehtud ettepanekule tühistada tollimaksud teadustegevuselt vastasid tollibürokraatia suurendamise ja ülikoolide tollimaksude faktilise tõstmisega.