Tuleva aasta riigieelarve tähendaks vastuvõtmise korral päästeasutustele personalikulude märkimisväärset vähenemist. Praktilistes sammudes, mida sellised sõnumid kaasa toovad, on päästeameti juhataja ja päästetöötajate esindaja eri meelt.
Juhtkiri: turvalisus ei tohi kannatada
4. detsember 2009, 01:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid milline lahendus ka ei oleks, otsust tehes tuleks jätta kõrvale muud kaalutlused ning lähtuda eelkõige tavainimese turvalisusest.
Sihiks tuleb võtta, et inimestele tagataks edaspidigi kindlustunne, et päästeteenistusse helistanule vastatakse, et abi saabub ning saabub sellise ajaga ja sellisel kujul, et põlev maja saab kustutatud või ohtlik olukord lahendatud.
Päästeameti juht ei näe olukorrale muud lahendust kui töötajate koondamine, mis ootaks 90 päästjat ja 20 ametnikku.
Lisaks sobiks selline lahendus kokku ka päästeameti pikemaajalisemate plaanidega – asendada väiksemad komandod vabatahtlike pritsimeeste ühingutega, mida praeguseks on loodud juba üle seitsmekümne, ja pigem tugevdada suuremaid nn riigikomandosid.
Valusad kärped lihtsalt kiirendaksid kava teostamist, mis ühel päeval nagunii teoks saaks. Päästjate esindaja pakutud solidaarseid palgakärped seaks päästeameti juhi hinnangul päästeteenistuse hea toimimise enam ohtu kui koondamine.
Samas ei ole kindel, kui suure kokkuhoiu ja kas üldse ka koondamine pikemas perspektiivis tooks. Tähelepanu alt ei saa välja jätta ju ei makstavaid koondamistasusid ega koormust töötukassale.
Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on spetsialistidega, kelle väljaõppele kulutatud summasid ei saa just tühiseks pidada.
Ja väljaõpet vajavad ju ka vabatahtlikud. Kui liita nende koolitamisele kuluvad summad praeguste päästjate koondamisega seotud kuludega, kui suur tuleb tegelik kokkuhoid siis?
Kuid eelkõige on küsimus selles, kas vabatahtlikud pritsimeeste ühingud suudavad tegelikult asendada kaotatavaid päästekomandosid. Kas suudetakse tagada, et ka pärast koondamisi jõuab tuletõrjeauto õigel ajal iga süttinud majani?
Siiski, veel on olemas võimalus, et puuduolev summa, 22,8 miljonit krooni siiski eelarves leitakse. Juba on mõned poliitikud välja pakkunud võimalikke kulukohti, mille arvelt seda oleks võimalik teha.
Kuid juhul kui riigikogu kinnitab tuleva aasta riigieelarve sellisena, nagu praegune eelnõu ette näeb, tuleb kahe halva võimaluse vahel valides teha otsus, mis oleks vähem halb. Vaidlused päästeameti eelarve ümber ei tohi mõjutada inimeste turvalisust.