FOTO: Urmas Nemvalts

Eile tutvustas Tallinn järgmise aasta eelarveprojekti. Toompeale vastanduda püüdev linnapea ehitas ka seekordse eelarve avalikkuse ette toomise eristumisele: Edgar Savisaar rõhutas, et erinevalt riigist kinnitas Tallinna linnavalitsus tasakaalus eelarve ning leidis raha ka stabiilsusreservi moodustamiseks. Riik oma eelarvega kaugele ei sõida, ennustas linnapea. Tallinn seevastu aga küll.



Nende varjamatu uhkusega edastatud sõnumite taga seisavad aga lähemal vaatamisel sama rasked valikud ja sama ebapopulaarsed otsused, kui riigil eelarve puhul teha tuli. Lisaks põhjendamatusi ning lausa vastuolu seadusega.



10–15 protsendi suurused kärped on ette nähtud pea igas linna valdkonnas, välja arvatud sotsiaalse tagamaaga kulud ning linnaametnike koosseis ja palgad. Kuid enam kui kulude kärpimise suunas on linnavõim läinud maksude lisamise teed. Linnakodaniku koormus, mis hiljuti niigi juba maamaksu võrra raskemaks muutus, sai täiendust veel mitme värske maksuga. Ei ole aga päris arusaadav, millistel kaalutlustel on otsustatud just neid valdkondi pigistada ja kui läbimõeldud need otsused olid.



Kui müügimaksu kehtestamise kaalutlustest võib aru saada – seal, kus äri käib, liigub ka raha, millest lisaks riigile ka linn manti tahab võtta –, siis näiteks paadimaks teeb üsna nõutuks. Pigem oleks väärinud arutamist, arvestades Tallinna teede olukorda, linna läbivate raskeveokite lisamaksustamine.



Kuid probleemivaba pole ka müügimaks. Tallinna juhid võivad küll olla eelarve üle uhked, kuid kohalikud kaupmehed kiruvad linnajuhte. Ehkki Savisaar ise peab müügimaksu kehtestamist ettevõtlusele lausa positiivseks – tasakaalus eelarve võimaldavat linnal ettevõtlust rohkem toetada –, ei ole ettevõtjad varmad linnapea entusiasmi jagama ja leiavad, et müügimaks suretab ettevõtlust ning võib tõsta kaupade hindu.



Lisaks ilmneb, et linnavalitsuse müügimaksuplaan on maksumaksjate liidu hinnangul ebaseaduslik – Euroopa Liidu käibemaksu direktiiv ei luba säärast maksu kehtestada. Tõsi, sama teed on läinud ka mõned teised, väiksemad omavalitsused, kuid seni on see tähelepanuta jäänud.



Põhjendamatus ja vastuolu seadustega jätab mulje, nagu oleks linnavalitsuse uute maksude loomise plaan tehtud ajaga võidu joostes, tausta ja seadusi kontrollimata. Tasakaalus eelarve, mida pressikonverentsil uhkusenoodiga hääles esitleda, kõlab küll hästi. Kuid nagu riik, ei vaja ka linn  «esitluseelarvet», vaid eelarvet, mille järgi 2010. aastal oma tegevust planeerida.