L, 10.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuidas valida õige eriala

Kuidas valida õige eriala
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Tiina Annus
Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik

Selleks aastaks on üldhariduskoolides lõpueksamid tehtud, tunnistused noortele kätte antud. Kutseõppeasutused on juba mõnda aega teavitanud õppimisvõimalustest uuel õppeaastal, ka kõrgkoolid ja haridusministeerium on riikliku koolitustellimuse valdkonnad ja koolituskohtade arvud kokku leppinud.

Nüüd on käes aeg, mil oma valikuid ja otsuseid teevad õpingute jätkamist plaanivad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanud noored. Tuleb valida, mida ja kus õppida, et saada oma kutsealastele teadmistele ja oskustele korralik vundament, millele rajada edukas tööalane karjäär. Pole ju mõtet minna konkureerima lihtsalt koolis käimise pärast.

Et kõrvaline ei määraks

Olukorras, kus puuduvad prognoosid tööturu nõudluse kohta 3-5 aasta pärast, võivad määravaks saada hoopis kõrvalise tähtsusega argumendid - eriala kõlav nimi, sõbra soovitus, kooli asukoht.

Küllalt palju on viimastel päevadel kuulda olnud noorte arvamusi, et sooviavaldused viiakse mitmesse kooli, seejuures ka täiesti erinevatele erialadele. Otsus ühe või teise eriala kasuks tehakse siis vastavalt konkursi tulemustele.

Selliselt kooli valides võib kindel olla lõpliku valiku juhuslikkuses. Nutikalt tehtud otsusest võib aga kasu olla aastakümneteks.

Millele võiks enne otsuse tegemist veel mõelda?

Oleme liikumas tootmisühiskonnast teenuste, informatsiooni ja teadmiste ühiskonda. Tehnoloogia areng, eriti infotehnoloogiaalased teadmised on majandusliku kasvu ja arengu olulised faktorid. Innovatsioon põhjustab mitte ainult tehnoloogiate, vaid ka majanduse struktuuri ja tarbimisharjumuste muutusi.

Konkurentsis püsimiseks on ettevõtetel vaja muutuste juhtimisega toime tulevaid juhte ja töötajaid, kes suudavad hakkama saada pidevalt uueneva tehnoloogia ja muutuva töökultuuriga.

Teadmustöötajate (know-ledge worker) osakaal kasvab, väidavad paljude uuringute autorid arenenud riikide kogemuste põhjal. Mitte ainult seni vajalikuks peetud oskuste vastavusse viimine uue tehnoloogia ja töökorraldusega, vaid ka nn töökoha kompetentsused ehk siis ameti- ja suhtlusoskused on muutunud tööandjate poolt üha enam nõutavaks.

Järelikult tuleb tuleviku kindlustamise huvides endale selgeks teha, millised on need ametialased oskused, mis on olulised kõigil töökohtadel, mille poolest erineb teadmustöötaja oskustöötajast.

Teadmustöötajat defineeritakse erinevalt, kuid kõigi seletuste ühisosaks on see, et need on töötajad, kes osalevad efektiivselt ja aktiivselt teadmistepõhises tööprotsessis, kasutavad ja loovad teadmist valdkondades, kus nende kompetentsus mõjutab kõige enam toodet või teenust, tehnoloogilisi muutusi.

Teadmustöötaja haritus on tavalisest kõrgem, kitsa erialase koolituse asemel on neil laiapõhjaline kutsealane ettevalmistus.

Teadmistepõhise ja teenuste osutamisele orienteeritud majanduse jaoks olulised oskused ei eita oskusi, mis on vajalikud olnud seni. Traditsioonilise kirjaoskuse (luge-mine, kirjutamine, arvutamine) sisu ja tase muutub olulisemaks, üha enam nõutakse infotehnoloogiaalast, tehnoloogilist ja kultuurialast kirjaoskust, analüüsi- ja üldistusvõimet, võõrkeelte oskust.

Personaalsed oskused ja omadused - võime koostööks ühise eesmärgi nimel, oskus efektiivselt suhelda kolleegide ja klientidega, juhtimisoskused, infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskus, motivatsioon ja hoiakud, õppimis- ja analüüsivõime, otsustus- ja vastutusvõime, suutlikkus töötada pidevalt muutvas keskkonnas, võime hakkama saada mitterutiinse tööga ning ettevõtlusalaste põhitõdede tundmine - osutuvad sageli tähtsamaks kui kutsealased oskused.

Teadmustöötaja suudab määratleda probleemi, selle lahendada. Tema põhiuhkuseks ei ole mitte kõrgkooli läbimist tõestav diplom ega fakti teadmine, vaid see, et ta tööprotsessis vajaliku fakti või meetodi suudab leida.

Olulised oskused, mille sellised töötajad tööle kaasa võtavad, on võime mõelda ja leida lahendusi (abstraktsioon, süsteemne mõtlemine, eksperimenteerimine ja koostöö).

Erinevates ametites on ülalloetletud oskusi ja võimeid vaja erineval määral, kuid valmisolek neid töökohal paindlikult rakendada annab tööturul eelised.

Ennekõike paindlikkus

Tänasel tööturul valitseb väidetavalt kvalifitseeritud tööjõu puudus. Ehk on aga tegemist hoopis tõsiasjaga, et üha enam vajatakse teadmustöötajateks kvalifitseerunud oskustöötajaid?

Oma õppimissoovist koolile teada andes ei tuleks seega mitte olla vaikides nõus pakutavaga, vaid tuleks esitada oma soovid, olla aktiivne ja õpihimuline partner juba õppimist kavandades.

Valikut tehes on kasulik tutvuda mitte ainult õppekavas olevate ainete loeteluga, vaid ka õpetamise meetoditega. Tavapärase ja traditsioonilise loengu asemel kasutatavad aktiivõppe meetodid, grupitöö ja juhtumite analüüsid võimaldavad omandada, täiendada ja uuendada personaalseid, töötamiseks hädavajalikke ameti- ja suhtlusoskusi, avada juurdepääsu teadmistele, mis on olemas kellelgi teisel, ja õpetada, kuidas teha asju erinevates kontekstides.

Tagasi üles