Parteiline diktatuur

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eha-Mai Graf, Andrus Ristkok
Pirgu Arenduskeskuse sotsioloogid

Rait Maruste väidab 5. juuni Postimehes ilmunud loos, et kohalike omavalitsuste volikogude valimise seaduse vastuolu põhiseadusega pole õiguskantsleri ja Riigikohtu asi.

Tegemist olevat poliitilise probleemiga, mida «ei saa taandada tõestatavatele loogilis-ratsionaalsetele õiguslikele argumentidele». Ta väidab: «Ja poliitilist probleemi ei ole võimalik õiguslikult, eriti aga kohtu abil lahendada.»

Temale võib probleem küll poliitiline olla. Kuid seadus on õigusakt, mille lahend kuulub sotsiaalsesse süsteemi.

Kui eeldame, et meil on demokraatliku riigikorraga õigusriik, siis seaduste vastavus põhiseaduses ettenähtule peab olema tagatud.

Partei käsk

Rait Maruste seevastu väidab, et kui Riigikogu on teinud otsuse, siis on see demokraatlik ja põhiseaduses ettenähtud korras tehtud otsus ning meil tuleb sellega elada.

Kas see aeg ei peaks möödas olema, mil parteisekretäride suvalised otsused kuulusid vastuvaidlematule täitmisele? Eesti on põhiseaduse järgi demokraatlik riik!

Rahvast ja ühiskonda kahjustavate seaduste tegemine peab olema tõkestatud.

Kui võimupoliitikud kehtestavad põhiseaduses sätestatud demokraatlikke isikuõigusi riivavaid seadusi, tuleb need selleks loodud regulatsioonimehhanismidega korrigeerida.

Rait Maruste väited vihjavad otseselt sellele, et õiguskantsleri institutsioon ja põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve on mittevajalik. On see üleskutse nende kaotamisele?

Diktatuuri õigustus

Partei ei ole ei rahvas ega ühiskond. Riigikorda, kus võimulolijad võivad segamatult teha rahvast ja ühiskonda kahjustavaid «poliitilisi otsuseid», nimetatakse üldiselt parteiliseks diktatuuriks, mitte demokraatiaks.

Demokraatlikus riigis on põhiseadus riigijuhtimise õiguslik ja korralduslik alus. Sellest kõrvalekaldumine kuulub enesestmõistetavalt reguleerimisele.

Eesti riigijuhtimisel on tõsiseid probleeme nii seaduslikkuse kui ka demokraatliku riigijuhtimis- ja elukorralduse loomisega. Aga nii räigelt seadusetust ja võimupoliitikute diktatuuri õigustavat avalikku esinemist ei ole veel ette tulnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles