Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Ühinemise otsustab rahvas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Märt Rask, justiitsminister (Reformierakond)

Justiitsministrina pean kohustuseks selgitada, kuidas võiks täiendada põhiseadust Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

Põhiseadust analüüsides tegin Riigikogule ettepaneku panna rahvahääletusele korraga ELiga ühinemise ja põhiseaduse täiendamise küsimus. Sellisest kavast on tehtud mitmesuguseid järeldusi, on koguni küsitud, kas euroreferendum üldse tuleb, või hääletatakse mingi seaduseelnõu üle. Ja justkui üritataks rahvalt sellises tähtsas riiklikus küsimuses otsustusõigus võtta.

Küllap on seaduseelnõu sünonüümiks kujunenud lehekülgedepikkune keeruliselt sõnastatud juuratekst, mis külvab umbusku. Umbusu vastu aitab kõige paremini selgitamine.

Üks vastus

Minu ettepaneku kohaselt tuleks hääletusele korraga panna: kas Eesti peaks ühinema ELiga ja et Eesti kuulumisel ELi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. See oleks juriidiliselt korrektne küsimuse sõnastus.

Teisalt poleks mõeldav, et näiteks ELi olemuse põhimõttelisel muutumisel otsustaks muudatustega kaasamineku Riigikogu. Ka muutuva Euroopaga kaasaminek eeldab rahva tahet, mistõttu peab rahvas otsustama ELiga liitumisel ka selle, kuidas tehakse tähtsaid otsuseid siis, kui oleme ELis.

Millal rahvahääletus toimub, ei olegi nii oluline. Ilmselt ei jõuaks teha rahvahääletust järgmise aasta Riigikogu valimiste ajal, mis aitaks küll hoida kokku orienteerivalt 20 miljonit krooni.

ELiga ühinemine ja Eesti õiguste ning kohustuste tunnustamine on ühe ja sama otsustuse kaks lahutamatut osa. ELiga ühinemine ja põhiseaduse täiendamine on paaris otsus. Kahele küsimusele: «Kas Eesti võib astuda ELi?» ja «Kas Eesti peab täitma liitumislepingust tulenevaid kohustusi?» ei saa vastata erinevalt.

Põhiseaduse täiendamine liidabki need kaks otsust kokku. Eesti ühineb Euroopa Liiduga, kui rahva vastus on «jah», ja ei ühine, kui see vastus on «ei».

Liitumislepingut põhiseaduse kohaselt rahvahääletusele panna ei saa. Selle peab ratifitseerima Riigikogu. Küll aga peavad eelnevalt olema rahvale selged lepingu põhipunktid ja suunad, mida Euroopa Liiduga liitumine kaasa toob. Ma ei kujuta ette, et kilode kaupa lepingu teksti saaks kuidagi rahvahääletusele panna.

Põhimõtteliselt võiks esitada ühele rahvahääletusele kaks küsimust, millele saab anda kaks eraldi vastust. Selline lähenemisviis võib olla eksitav, tekitades arvamuse, nagu saaks ELiga ühineda ka põhiseadust muutmata.

Ühinemine tähendab seda, et Eestis hakkavad peale Eesti põhiseaduse ja seaduste kehtima ka ELi õigusaktid. See omakorda eeldab, et põhiseadust tuleb kindlasti muuta.

Põhiseaduse täiendamine

Kaalunud põhiseaduse muutmise lahendusi, langes otsus lühikese ja selge põhiseaduse täienduse kasuks. Põhiseaduse täiendamise otsus tähendab kindlalt küsimuse panemist rahvahääletusele ja lõpetab vaidlused selle üle, kas põhiseaduse muudatuse peaks tegema Riigikogu või rahvas, kas muudatusi on vaja kümme, kakskümmend või nelikümmend.

Mitu juristi soovitavad muuta põhiseadust üksikasjalikult, väites, et sellisel juhul on rahvale täpselt selge, mis ELi liikmeks olles muutub. Tegelikult saaks seda selgitada hoopis euroreferendumi selgituskirjas.

Põhiseadusesse ei ole kõige parema tahtmise juures võimalik kõigile küsimustele vastuseid kirjutada. Inimest ei hakka puudutama niivõrd põhiseaduse muudatused, kuivõrd just kehtima hakkavad seadused ja muudatused tarbijakaitses, kaubanduses, kvootides jne.

Euroreferendumit ette valmistades tuleb anda rahvale täpne ülevaade sellest, millised on Euroopa Liiduga seonduvad muudatused riigikorralduses, millised on inimestele lisanduvad õigused ja kohustused. Euroreferendumile pandav eelnõu ise peab olema lühike, lihtne ja selge. Sellega ei saa asendada täpset ülevaadet liitumislepingu sisust.

Kui Eesti on ELi liige, on ta samasugune liige nagu kõik teisedki. Rahvalt ei tohi ühinemise otsust välja petta, kirjutades eelnõusse, et Eesti annab ELile vaid niipalju otsustusvõimu, kui on meie julgeoleku ja majandusliku ning sotsiaalse heaolu huvides. Rahvas otsustab ise, kas ELi kuulumine on Eestile majanduslikult ja sotsiaalselt kasulik või mitte.

Eesti ei peaks kaasa minema euroretoorikaga, jäägem ikka eestlaslikult kargelt ja selgelt mõtlema. Vähem sõnu ja rohkem mõtteid.

Meile tuuakse eeskujuks riike, kes ei ole oma põhiseadust muutnud, ja soovitatakse minna sama teed. Leian, et see ei ole aus. Mäletades täpselt, mida mõeldi, kui põhiseadust luues arutleti põhiseaduse põhiväärtuste üle, ei saa ma kuidagi öelda, et ELiga ühinemine on samm, mis meie põhiväärtuste hulka lahedalt ära mahub.

Vastus küsimusele, kas euroreferendum ikka tuleb, on jaatav. Rahvalt küsitakse ühte vastust kahele küsimusele. Ja rahvas otsustab, kas Euroopa Liiduga ühineda või mitte.

Samal teemal: Allar Jõks, PM 17.04.

Tagasi üles