Joel Volkov

FOTO: Kristjan Lepp

Maailma majandus pöörab lehekülge ja uuel lehel on suur pealkiri «Eesti» ja ehkki peatükki ennast veel pole, on olemas ettevõtlikud visionäärid, kirjutab reklaamiagentuuri Tank juht Joel Volkov.

Minu töö on mind viinud kokku erinevate elualade esindajatega alates logistikast ja lõpetades haritlaskonnaga. Ma näen iga päev säravate silmadega inimesi, kes teevad oma tööd arulageda entusiasmi ja lootusega, et midagi suurt on juhtumas. Me ei näe neid inimesi tänaval ega pubides pummeldamas. Nad on tööl. Nad on lennukites, internetis, uurimiskeskustes, messidel ja konverentsidel. Nad käivad uurimas ja nuusutamas kõike, mis on uus ja kus on võimalused.

Igal neist on miljon ideed, kuidas elu Eestis edasi viia. Ja mitte ainult Eestis. Need inimesed ei mõtle regionaalselt. Nad on maailmakodanikud. Nad näevad asju kõrgemalt ja selgemini kui valitsused või nende heaks töötavad inimesed. Nad on visionäärid. Tihtipeale natuke hullud, kuid sellevõrra energilisemad. See on Eesti lähitulevik. Ainus, mis neil puudub, on keegi, kes neid seoks, kannustaks ja neile hästi ütleks. Ega nad seda otseselt ootagi, kuid kindlasti ei ole neil midagi selle vastu, kui keegi neid tähele paneks. Mina panen.

Ma näen, kuidas meie ettevõtluse eest seisvad inimesed teevad üha suuremaid ja enesekindlamaid panuseid. Ma näen, kuidas üha selgemini joonistuvad välja Eesti tõelised tugevused muutuvas maailmamajanduses. Ma näen ka, kui heas geopoliitilises positsioonis on Eesti lähema viie aasta perspektiivis. Ja ma näen, kui hästi on meie positsioonile mõjunud liberaalne ja küllaltki läbipaistev majanduspoliitika. Mõningate väikeste eranditega, mis puudutab meie ülevõimendatud sotsiaalpoliitilisi rõhuasetusi ja välispoliitilist kallutatust. Kuid pole ühtegi asja, mida parandada ei annaks. Mille baasil ma seda väidan? Ma vaatan tulevikku läbi nende inimeste põlevate silmade.

Pole kahtlust, et maailmamajanduse paradigma on pidurdamatult muutumas. Kagu-Aasia on enda jaoks avastanud maailma rahaaida – Euroopa. Vana Euroopa vaatab üha teravamalt Aafrikat ja Indiat kui kiiresti arenevaid ressursirohkeid piirkondi, mida on võimalik kerge vaevaga töökorda seada. USA on maailma tehnoloogilise innovatsiooni, globaalse konvergentsi ja teaduskeskus, mis annab värsket õhku Aasia ülikiiresti kasvavale tööstus- ja rahandusrevolutsioonile.

Lisaks sellele on Ameerika tõmbumas tagasi oma mandrile, et tsiviliseerida Lõuna-Ameerika ja otsida tulevikuressursse hoopis kosmosest. Venemaa on keskendunud oma sõjalise sõnaõiguse taastamisele, et seeläbi kehtestada ennast maailma olulisima energiatootjana – teada on, et lähema 15 aasta jooksul kasvab maailma energiavajadus minimaalselt neli korda.

See kõik kokku moodustab tohutu majandustsükloni, mis põhjustab lähema kümne aasta jooksul pöördelisi arenguid. Olukord on tinglikult võrreldav kriidiajastu (u 150 miljonit aastat tagasi) mandrite liikumisega, kui keskmanner Pangea hakkas tükkideks lagunema ning tekkisid meile teadaolevad väikesemad mandrid ja ookeanid. Samasugune ümberrivistumine toimub praegu maailma majanduses, ja mitte ainult. Muutumas on ka majandusega tihedalt seotud kultuuriruum.

Skeptikud võivad väita, et see on kogu aeg nii olnud ning samamoodi kui mandrid liiguvad tegelikult ka praegu umbes 4 cm aastas, toimub majanduse ja kultuuri pidev ja armutu muundumine.

Küsimus ei ole tavapärases evolutsioonis, vaid hüppelises arengus. Arthur C. Clarke on oma ulmeklassikasse kuuluvas raamatus «Lapsepõlve lõpp» kirjeldanud olukorda, kus ühel hetkel hakkavad sündima lapsed, kes suudavad teineteisega suhelda telepaatia teel. Mõnekümne aasta jooksul sünnib neid üha progresseeruvas tempos, kuni lõpuks toimub kvalitatiivne nihe üldises teadvuses ja lapsed lahkuvad vaimuolenditena maalt, jättes maha oma vanemad ja kodu – tekib uus inter­galaktiline tsivilisatsioon.

Kui käisin koolis, siis räägiti, et 19. sajand oli tööstusrevolutsioon, 20. sajand on tehnikarevolutsioon ja 21. sajand saab olema informatsioonirevolutsioon. Ma lisaksin omalt poolt informatsioonile ka energeetika ning see väide saab absoluutselt tõeseks.

Mis meie Eestil ja kohalikel visionääridel selle kõigega pistmist on? Paljugi. Me oleme uus majandus, kellel puudub tööstus- ja tehnoloogiaajastu taak ning konservatiivne needus. Meid ei ümbritse suured ja rasked majandused, mis iga hinna eest meid nurka suruksid. Vastupidi, me ise oleme värav müüris, mis ümbritseb neid.

Me oleme Isaac Asimovi «Asum», mis on segamatult saanud areneda, et võtta üle laguneva impeeriumi juhtroll sellel hetkel, kui Brüsselis hakatakse aru saama, et «Taani riigis on midagi mäda». Me saame seda teha, kuna paradoksaal­sel kombel oleme koos baskide ja keltidega kõige vanem rahvas Euroopas. Meie DNA põimib endas tänaseks kunagiste protouurali rahvaste (seal hulgas ilmselt ka Ameerika põlisrahvad) ning Skandinaavia ja keldi koode. Pole ühtegi teist nii laiapõhjalise genoomiga rahvast kui see siin. Ja antagu mulle andeks, kui ma väidan, et hoolimata objektiivsetest asjaoludest on veri lõppude lõpuks see, mis määrab staatuse.

Aga vaadakem lähemalt, kus on meie võimalused n-ö keskpikas perspektiivis.

Eesti vaatab esmakordselt tõsiselt Kagu-Aasia poole tänu Shanghai Expo toimumisele. Väikese riigina ei ole see meile lihtsalt üks järjekordne maailmanäitus, vaid tõsine võimalus hüppeliseks arenguks. Kas mäletate, millisel määral kasvas investeeringute ja kaubavahetuse tulv

Euroopa maadega pärast Hannoveri Expot aastal 2000?

Esmakordselt on võimalus laiapinnalisemate suhete loomiseks erinevate Kagu-Aasia kaubandus- ja kultuuriringkondadega. See on paratamatu kaasnähe sellele, kui ühe Eesti ettevõtja asemel satub aasta jooksul sinna sadu säravate silmadega eestlasi, kes kõik on huvitatud progressist.

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toob Eestisse kümneid kordi rohkem kultuurihuvilisi inimesi, kes üritavad luua sügavamaid kultuurilisi ja ärilisi sidemeid – kasvab kultuuriline koostöö (sh eriti Euroopa uued riigid, Ameerika ja Aasia).

Juba nüüd moodustuvad Aasias uued konsortsiumid ja korporatsioonid, mis tahavad oma kaupu (valdavalt tehnoloogia ja masinaehitus) turustada heaoluturgudel – Põhja- ja Kesk-Euroopas. Arvestatav turg on ka Venemaa.

Protektsionismi tõttu saab Euroopa turgudele läheneda ainult läbi ELi äärealade, nagu Balti- ja Balkanimaad. Baltikumi ja eriti Eesti kasuks räägib nii ida kui lääne suunal Läänemere suurim sadam ja erakordselt hea raudteeühendus Venemaaga. Lisaks meie fenomenaalne keeleoskus (laialt levinud inglise, vene ja soome keel) ning maailma parimaks ja turvalisimaks hinnatud IT infrastruktuur.

Aasia vaba raha tahab juba mitu aastat maanduda. Hiinal on 200 miljardit dollarit, mis mõeldud otsesteks välisinvesteeringuteks. Lisaks kõik need miljardid, mida juba praegu keerutavad sellised megakorporatsioonid nagu Hyundai, Samsung, Intel ja teised. Raha käib käsikäes tööstuse ja kultuurivahetusega. Tekib uus panganduslaine, mis vajab Vanale Maailmale arusaadavat nägu. Siin on Eesti argumentideks hea logistiline ja vastuvõtlik ning arenguvõimeline IT keskkond. Lisaks meie finantsteenuste kogemus – piireületav internetipangandus, millesarnast pole tänase päevani mitte kusagil maailmas.

Paha ei tee ka asjaolu, et just Eestis on viimastel aastatel tegeletud tugevalt pangandussektori jaeäri turunduseksperimentidega. Jah, suures osas just tänu sellele spetsiifilisele tugevusele on meie hetkeline majanduslangus nii tugev nagu ta on, aga vaadakem selle aspekti positiivset külge – nende kogemustega suudame me maailmas homme mägesid liigutada.

Kinnisvaraarendus saab täiesti uue sisu ja dimensiooni. Seda eriti kohtades, kus on ruumi – Baltikum, Venemaa, Hispaania, Portugal ja muud äärealad muutuvad olulisteks baasideks uuele, Aasia-põhisele majandustõusule.

Energeetika – elekter on uus nafta. Turg avaneb üha enam. Elektrienergia jaeäri on alles lapsekingades. Elektriautod ja -lennukid on lähitulevik. Kui meie välispoliitikat veidigi kohendada, on meie asukoht energiahiiust Venemaa ja energia megatarbijast Euroopa vahel sisuliselt kullaauk. Gaasijuhtme politiseerimise tulemusena mängisime ennast nurka. Ma loodan südamest, et elektrijuhtmetega läheb teisiti.

Kange alkohol ja toiduained – toimub üleilmsete turgude kiire ühetaoliseks muutumine ka pahede osas.

Aasias kasvab alkoholitarbimine seoses narkokaubanduse globaalse ohjeldamisega mitu korda. Eestil on head võimalused oma viina, likööri, kala, piimatoodete ja leivabrändidega erakordseid tulemusi saavutada. See on eksootika, mille eest ollakse nõus maksma mitu korda suuremat hinda kui see, mida Eestis võimalik küsida.

IT – mitte ükski uus kommertsorganisatsioon ei saa Euroopas hakkama massiivse veebikohalolekuta. See on eelduseks kulude kokkuhoiule ja kohalolule. Euroopa jaoks lahenduste loomine eeldab kohalike olude tundmist. Selles osas on kultuuriruum, kogemus ja hinnaargument selgelt Eesti poolt.

Võiksin siia lisada veel näiteid läbi trendide ja konkreetsete tegevuste kosmosetehnoloogia, biotehnoloogia, materjaliteaduse ja meditsiini vallas, aga usun, et lugeja juba sai mu mõttest aru – maailma majandus pöörab lehekülge ja uuel lehel on suur pealkiri «Eesti».

Peatükki ennast veel valmis kirjutatud pole, aga meil on olemas hulk ettevõtlikke inimesi, kes igapäevaselt tegutsevad selle nimel, et see peatükk tekiks ja oleks võimalikult huvitav. Toetagem neid. Tunnustagem neid. Andkem neile võimalus muuta meie maa rikkaks ja säravaks täheks. Meil on selleks üheaegselt nii õigus kui ka võimalus.

Kui meie valitsusaparaat, sellele vastanduv meedia ja sotsiaalprobleemidest üle paisutatud päevapoliitika ei suuda oma silmi avada hoopis palju laiemate horisontide ees, nagu minu sõbrad ja eeskujud suudavad, siis on Eesti jaoks lugu kasin. Aga kui saabub ühine hingamine, siis on Eestimaa kindlasti maailma parim koht, kus elada, töötada ja miks mitte ka surra.