Mark Soosaar
ETV juhi kandidaat
ETV otsib üliinimest
Kui Allan Alaküla ütles pärast vaibalkäiku AK-le, et Edgar Savisaar peab ETVs rohkem sõna saama, siis arvasin meest nalja tegevat. Laupäevases SL Õhtulehes lubas ennast juba tulevaseks direktoriks pidav mees ETV juhatuse koostada vastavalt poliitiliste jõudude spektrile parlamendis.
Loodan, et kui Alaküla istubki peadirektori toolile, siis jääb ta põhimõttekindlaks ning viib oma tasakaalustamisprogrammi kenasti lõpuni. Tema loogika järgi tuleb ka kõik ETV valvurid erakonnastada ning öövahtidele karm käsk kätte anda, et telemajja lastakse iga 28 keskerakondlase kohta just niipalju teiste erakondade liikmeid, kui rahvas neid Riigikokku valis. Ja Alaküla kabinetis pole siis enam üks otsetelefon Keskkomiteesse, vaid viis-kuus tükki. Just niipalju, kui Toompeal äriühinguid võimul on.
Alaküla soov näha juhatuses poliitilisi persoone tekitab elementaarseid küsimusi: millisest erakonnast leiab ta näiteks digitaallevile ülemineku tippspetsialisti? Kas Briti leiboristide või Prantsuse sotsialistide hulgast? Mina Eestimaal küll praegu ühtki selle valla kogemustega parteilast ei tea.
Poliitikud ja spetsialistid
Nali naljaks, kuid vestlusel ringhäälingunõukoguga tunti muu hulgas huvi, milliseks ETV juhatus kujuneb. Ringhäälinguseadus võimaldab koostada kuni viieliikmelise meeskonna. Pärast Urmi lahkumist on juhatuses kaks inimest, üks neist lavastab Ugalas ning teine valvab ETV rahakotti. See olukord ei tohiks kaua kesta. Eriti tragikoomiliseks kisub olukord enne Eurovisiooni lauluvõistlust, mil EBU hoiab Tallinnas toimuval pingsalt silma peal.
Pakkusin RHNile viieliikmelist mittepoliitilist juhatust. ETV vajab kiiret tehnilist moderniseerimist ning mitme-programmilisele levile üleminekut. See on kindlasti ühe juhatuseliikme suur valdkond. Teine juhatuseliige peaks vastutama programmide sisu eest, kolmas valvama personalikoolituse ja kõvasti sööti jäänud haridusprogrammide üle, neljanda hool ning mure kuluks rahvusvahelistele suhetele.
Viies on esimees, kes võib vajadusel katta ka rahvusvahelisi suhteid, jälgida programmi proportsioone ja eelarve kasutamist, hoida ETVd igati tasakaalus. Käesolevaks aastaks on eelarves juhatuse jaoks varutud kaks miljonit krooni - täiesti piisav summa, et maksta kõigile viiele liikmele järelejäänud kuude eest riigikogulase(!) palka. Minu viieliikmelises meeskonnas jätkaksid Raag ja Kõusaar kui järjepidevuse hoidjad.
Ringhäälingunõukogu otsustas hiljuti internetist maha võtta Eesti Raadio ning ETV konkreetsed arengukavad (need said seal rippuda ainult mõne nädalakese) ning nüüd ilutseb netis ERi ja ETV arengu üldsõnaline kirjeldus. See algab 1922. aastal BBC esimeseks peadirektoriks saanud John Reithi mõttekäiguga, et avalik-õiguslik ringhääling peab olema sõltumatu igasugustest poliitilistest huvidest - eriti parteide mõjust
Minge ja lugege!
Edasi loeme juba kodumaiste mõttetarkade arvamust, et euroopalikus traditsioonis on avalik-õiguslik niisugune ringhääling, mida tehakse rahvale, mida finantseerib rahvas, mida kontrollib rahvas, kusjuures kontrolli teostavad avalikkuse esindajad, kes moodustavad grupi, mida Eestis ja mujalgi nimetatakse ringhäälingunõukoguks.
Kulla inimesed, kes te selle dokumendi üles riputasite, minge tuntud avalik-õiguslike ringhäälingujaamade netilehekülgedele ning vaadake-veenduge, kuidas käeulatuses, siinsamas Põhjamaades ning Briti saartel avalikkuse esindajaid antud eluvaldkonna korraldamisse kaasatakse! Uurige natuke, kuidas Briti Troon tekitab BBC 12 kuberneri, kes ei ole parlamendiliikmed! Ja mõelge natuke selle üle, miks on selles kuberneride ehk haldurite kojas tingimata esindatud Wales, Shotimaa ning veel mõned pealinnakauged piirkonnad.
Miks meie Tallinna-keskne RHN ei võiks ust paotada inimestele väljastpoolt Tallinna? Ja äkki teeks ukse lahti ka ETV oma kollektiivi ees? Näiteks Taani ja Soome ringhäälingunõukogude töös osalevad rahvusraadio ja -televisiooni kollektiivide esindajad.
Euroopa avalik-õigusliku meedia juhtimist läbib punase niidina põhimõte, et protsessis osalevad avalikkuse poolt respekteeritud isikud võimalikult erinevatelt elualadelt. Programmi koostamine selliselt, et kogu rahvas saaks täiusliku tulemuse, pole lihtne asi. Kellel meeldib ema, kellele tütar
Muide, Norra Riigiringhäälingu statuut seab esikohale vaataja-kuulaja soovid ning alles teisena nimetatakse RHNi enda initsiatiivi.
Meie Riigikogu helgematel peadel tasuks veel kord aeg maha võtta ning mõelda, kas meie rahvustelevisiooni elus- hoidmiseks on ikkagi kõige õigem säilitada sellist ringhäälingunõukogu, kus üheksast liikmest viis on riigikogulased ning ülejäänudki poliitiliselt polariseeritud.
Usun, et täna raskesse olukorda sattunud Eesti ringhäälingunõukogu abistaks aga ehk seegi, kui nad ühe üliinimese asemel (praegu tundub, et ka Jumal ise ei sobi RHNile!) püüaks otsida tegusat meeskonda. Uued kandidaadid võiksid siiski esitada visiooni ETV tulevikust ning tulla platsile meeskonnana. Rahvas ootab tegusid, mitte lubadusi.