L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ETV arengukava kolm vaala

ETV arengukava kolm vaala
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Raivo Suni, ETV kommunikatsioonijuht, arengukava töörühma juht

Riigikogus vastuvõetud ringhäälinguseaduse muutmise seadus annab Eesti Televisioonile võimaluse heita kõrvale reklaamituru loogika, avaneda uutele mõtetele programmi kujundamisel ja arendada välja stabiilne rahvustelevisioon. Kõik need muutused eeldavad mõningate ühiskonnas levinud arusaamade ümbermõtestamist.

Kõigepealt peab ühiskond mõistma, et rahvustelevisioon on meie kõigi televisioon. See on osa Eesti kultuuriruumist, partner rahvuskultuuri loojatele ja riigile kui rahvusliku identiteedi kandjale.

Teiseks, ühiskond peab tajuma, et reklaami keelustamisega muutub kogu ETV tegevusloogika. Erinevalt eraringhäälingust ei pea ETV teenima kasumit. Me saame rääkida inimestele asjadest nii, nagu need on. Seega, ETV-l on eeldus olla kõige ausam televisioon.

Eksivad need, kes arvavad, et ETV muutub marginaalseks telekanaliks, kus näidatakse vaid vähemusgruppide saateid. Vastupidi, meie eesmärk on jõuda võimalikult suurema hulga televaatajani, et kaasata neid mõttevahetusse ühiskondlike põhiväärtuste üle. Siin peitubki meie suurim erinevus kommertsringhäälingust.

Eesti Televisiooni arengukava on leping riigiga. Me pakume välja oma nägemuse sellest, milline võiks olla rahvustelevisioon, ja oleme valmis seda nägemust ellu viima. Vastukaaluks eeldame, et riik tagab meile piisava finantseeringu selle teostamiseks.

Arengukava tugineb kolmele vaalale: kvaliteetprogramm, sõnumi võimalikult laialdane levi ja avatus.

Viimastel aastatel on ETV pühendanud liigagi palju eetriaega teemadele, mis päev hiljem on vananenud. Et senist olukorda muuta, tahame alustada taas püsiva väärtusega saadete tootmist, mida võiksid põnevusega vaadata ka järeltulevad põlvkonnad.

Aastatel 2003-2005 tahab ETV taastada lastele suunatud peresaated, nagu olid «Kõige suurem sõber» ja «Kass Artur», mis jooksid eetris aastakümneid tagasi.

Samuti peame vajalikuks laiendada haridussaadete mahtu, et tuua Eesti inimeseni parem ülevaade teaduslikest ja tehnoloogilistest saavutustest ning mitmekesistada senist kultuuriprogrammi. Juba 2003. aastal võiks taastuda reedeõhtune teleteater ning 2005. aastaks võiks eetrisse minna taas telefilm.

Programmi kvaliteedi parandamine on vaid osa ETV arengust. Teine eesmärk on viia programmis sisalduv sõnum võimalikult suurema hulga inimesteni.

ETV soovib käivitada lähiaastatel projekti ETV-24, mis vahendaks ööpäeva ringi inimestele teavet maailmas toimuvast. Sellal, kui eetris pole saateid, oleks inimestel võimalik lugeda Teksti-TVd. Samuti tahame lükata käima Interneti-TV projekti, et inimestel oleks võimalik mis tahes maailma punktis ja kellaajal vaadata internetis ETV uudiseid ja saateid.

Lisaks alustab ETV koostöös Eesti Raadioga sisulist analüüsi võimaliku ühinemise otstarbekusest. Kui kahe organisatsiooni ühinemine osutub otstarbekaks, võiks kaugemas tulevikus mõelda rahvusliku meediagrupi loomisele.

Kolmas sammas, millele ETV arengukava tugineb, on avatus. Meile on oluline, et võimalikult suurem osa inimestest oleks kursis rahvustelevisiooni tegemistega ning nad saaksid võimaluse aidata kaasa ETV arengule.

Usume, et Eesti Televisioonist võiks saada tugev partner erinevatele ühiskonnagruppidele. Loodame, et diskussioon rahvustelevisiooni arengust tõuseb kõrgemale emotsionaalsetest ja pinnapealsetest sõnavõttudest, mille ainsaks mõtteks on ETV kinni panna ja laiali tassida.

Kokkuvõte arengukava esimesest versioonist www.etv.ee.

Tagasi üles