Juhtkiri: hoiupõrsaste saatus enne jõule

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus maksis töötajatele jõulupreemiat.
Riigikohus maksis töötajatele jõulupreemiat. Foto: Urmas Nemvalts

Riigikohtu preemiate maksmine enne jõule paneb muretsema, milliseid halbu üllatusi võime riigiasutuste ja omavalitsuste aastalõpu kuluralli rajalt veel oodata.

Põhjendused võivad olla inimlikult mõistetavad ja konkreetse asutuse ruumidesse jäädes selged ja loogilised, aga Tartus Toomemäel asuva riigikohtu aknast võiks ju paista ka jupike ülejäänud Eestit. Igal pool pingutatakse püksirihma… vähemalt kutsuvad riigirahandust korraldavad inimesed selleks kõiki üles.

Riigikohtu esimees ütleb, et aasta algusest peale on palgakulusid kokku hoitud, mõned inimesed on teinud lisatööd jne. Küsimus on hoopis selles, millises asutuses see siis teisiti on olnud. Igal pool on inimesi, kes on teinud tublilt tööd ja vääriksid asja inimlikult võttes lisaks soojale käepigistusele pangaarve kosutamist.

Meenub Oskar Lutsu raamatute järgi tehtud mängufilm «Sügis». Seal tahtis rätsepmeister Kiir oma Vabadussõjas hukkunud venna Viktori eest asunikutalu saada. Vallavolikogu koosolekul tõusis püsti Tõnu Kargu mängitud linakaupmees Aaberkukk, kes murdest kirjakeelde ümberpandult ütles umbes nii: asunikutalu kuluks igaühele ära, aga too rätsep ei ole mitte kõige vaesem mees; on ka vaesemaid, kes sõjas tervisest ilma jäänud, näiteks mina.

Miljarditega võrreldes on riigikohtu preemiateks makstud pool miljonit muidugi köömes, aga eeskujuna ikkagi väga halb. Kui igal pool mõeldakse, et kokkuhoid on üldiselt kindlasti vajalik, aga seda võiksid teha teised, sest meil on preemiate maksmiseks head põhjused, siis on lugu paha.

Suur pilt, mille rahandusministeerium kokku võttis, siiski nii masendav ei ole. Riik on saanud oma tegevuskulud ja tulud õigele joonele ning riigieelarve on neljandat kuud ülejäägis (aasta kokkuvõttes siiski miinuses). Paraku ei sõltu euro saamine üksnes riigieelarvest. Arvestatakse valitsussektori puudujääki, mis hõlmab ka omavalitsusi.

Omavalitsused hakkasid kulusid kärpima hiljem, kui seda tegi riik, sest nende maksutulude langus algas hiljem kui enam tarbimismaksudest sõltuval valitsusel. Lisaks ei tea me veel, milliseid ebameeldivaid üllatusi oktoobri alguse valimiseelsetel nädalatel kulude reale kirjutati. Puudujäägi liider on Tallinna linnavalitsus.

Omavalitsuste puudujääk ei lähe iseenesest üle. Pole põhjust oodata kiiret paranemist, sest nende tulud sõltuvad otseselt tulumaksust. Töötus jääb kahjuks probleemiks pikemaks ajaks kui SKT langus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles