Liia Hänni
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees (Mõõdukad)
Jah, härra justiitsminister!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Märt Rask küsib oma 16. jaanuari Postimehe artiklis, kas muuta põhiseadust Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga või mitte, ja annab ise sealsamas arglikult jaatava vastuse. Artikkel oli ajastatud päevale, kui Toompeal sai kokku Riigikogu fraktsioonide esimeeste ümarlaud ehk vanematekogu, et sama küsimust vaagida.
Ümarlaua arutelu tulemus oli üllatavalt üksmeelne - Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, kui see rahvahääletusel heakskiidu saab, on oluline riigiõiguslik samm, mis peab kajastuma põhiseaduses. Otsustati, et põhiseaduskomisjoni juurde tuleb moodustada vastav töörühm, kes koos ekspertidega sõnastab põhiseaduse muudatuse.
Seega on pikaajaline poliitiline paigaltammumine Eesti eurointegratsiooni ühes keskses küsimuses loodetavasti lõppenud.
Äkitselt leitud konsensus lubab teha ühe üldisemat laadi järelduse: poliitilisel malelaual on vaja aeg-ajalt saavutada uus seis, et järgnevateks vajalikeks käikudeks võimalus tekiks.
Kuigi ka kolmikliidus olid eurointegratsiooni põhiseaduslikud aspektid mitu korda kõneks, ei söandatud teemat otsesõnu tõstatada, sest põhiseaduse muutmiseks vajalikku opositsiooni toetust oli raske loota. Võtta põhiseaduse muutmine päevakorda ilma, et see kuhugi välja viiks, oleks olnud vastutustundetu.
Praeguseks on vanematekogus saavutatud üksmeel leidnud väljenduse ka kaksikliidu koalitsioonileppes: «Eesti integreerumisel Euroopa Liidu õigusruumiga toetab põhiseaduse täiendamist.» Jääb vaid loota, et igapäevased poliitilised pisinägelused seda Eestile kui õigusriigile vajalikku tööd ei halvaks.
Teine teema, mis vajab selgeks rääkimist, on see, mida põhiseaduses tuleks ELiga ühinemisel muuta. Vähemasti euroskeptikutel on vastus juba valmis. Nemad näevad vajadust muuta põhiseaduse esimest paragrahvi ja loobuda selles sätestatud Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatuse ja võõrandamatuse põhimõttest. Ütlematagi on selge, et selline küsimuse asetus soovib põhiseadusest teha euroskeptikute liitlase, ei midagi muud.
Ühinemine ELiga ei tähenda mingil juhul loobumist oma riigist. See on Eesti ajaloolise koha taastamine Euroopas ning riigi häälestamine sellele uuele olukorrale, kuhu demokraatlik Euroopa on riikide koostööd edendades tänaseks jõudnud. Enamik Euroopa riike käsitleb varem rahvusriigi pädevuses olnud küsimuste lahendamist ELi tasandil suveräänsuse delegeerimisena, mitte aga sellest loobumisena. Miks peaksime meie seda tegema?
Vastupidi - põhiseaduse esimene paragrahv peaks jääma Eesti põhiseaduse igavikuliseks sätteks - st sätteks, mida ei muudeta. Põhiseaduse assamblee stenogrammidest võib taastada selle sätte sünniloo. Otsingud ei lähtunud sugugi juriidilise elegantsi taotlusest, vaid siirast soovist kaitsta Eestit 1940. aasta traagiliste ajaloosündmuste kordumise eest. Kuidas seda teha, kas sõnastada «Keegi ei tohi alla kirjutada Eesti loovutamise aktile» või hoopis «Eesti ei alistu»? Assamblee veendus, et kõige paremini kaitseb Eestit põhiseaduslik norm «Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu».
See säte täidab oma otstarbe vaid siis, kui ta jääb sellisena püsima. Ükskõik milliseid ohte tulevik ka ei sisaldaks, saame alati toetuda oma põhiseaduse esimesele paragrahvile - Eesti rahva enesemääramisõiguse kehastusele.
Justiitsminister Rask teeb oma artiklis asjaliku ettepaneku mitte koormata põhiseaduse teksti pisiparandustega, vaid käsitleda ELiga ühinemise riigiõiguslikku külge eraldi selleks puhuks põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise seadusele lisanduvas kolmandas põhiseaduslikus aktis. Jätan sellise uue põhiseadusliku akti vormilise kooskõla põhiseadusega juristide vaielda, sest tähtsamaks kui vormi tuleb pidada selle sisu.
Õnneks ei tule siingi alustada tühjalt kohalt, sest suur eeltöö eurointegratsiooni kajastamiseks põhiseaduses on juba tehtud. Sellele pani aluse juba 1998. aastal valminud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni aruanne ja sellele lisatud tunnustatud välisekspertide arvamused. Mitmed Eesti juristid on teemaga ka hilisemal ajal tegelenud.
Aeg on küps, et ühendada Riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde loodavas töörühmas poliitikute ja juristide jõupingutused eurosätte sõnastamiseks ja avada sel teemal laiem avalik arutelu.