Madis Filippov: kes joob meie viina?

Madis Filippov Foto: Mihkel Maripuu

«Mida sa sellega teha kavatsed?» küsis Londoni baarmen eestlaselt, kes tellis topeltviina ja klaasi vett. Desinfitseerimisnalja mitte mõistnud mees, kes harjunud paariprotsendise kangusega õllest end kibekiiresti lääbakile joovate inglastega, jäi rumalal ilmel passima, kui eestlane teist nägu tegemata puhta viina sidruniveega alla loputas.

Väidetavalt joob eestlane nagu loom ja on sellega Euroopas teisel kohal. «Statistika on suur vale ja meie viina joovad ära soomlased,» olen kuulnud. Kellele ikka meeldib, kui tema joomisharjumusi kritiseeritakse. Eriti kui need piirduvad mõne õllega päevas ja pummelungiga nädalavahetusel, mil end alkoholi abil lõdvaks lasta on justkui sotsiaalne kohustus. «Seda teevad ju kõik!»

Niisiis joob keskmine eestlane 11,9 liitrit puhast alkoholi aastas ja väidetavalt turistide tarbitu siia alla ei käi. Kes tõstab meid Euroopas esirinda?

Tuleks välistada klišeepildid asotsiaalidest Balti jaama tunneli suudmes või Männiku toidupoe ukse ees, kuna need on väike vähemus ja nende ümber leiab pigem sidrunilõhnalist taarat. Siis on veel terve hulk inimesi, kes joovad päevast päeva viina ja kanget õlut, kuni rahakott kannatab. Kui palju neid täpselt on, ei tea, aga vaevalt saab neidki olla nii palju, et nad ülejäänute, padukarskete inimeste arvelt statistika lakke lennutavad.

Sõitnud reedel ringi Harjumaa lõunapiiril, suhtlesin kohalikega. Nad olid täiesti korralikud mehed, kes teevad päeval tööd ja õhtul lasevad end lõdvaks. Paljud mainisid, et õhtul lõõgastuseks paari kange õlle võtmine on igapäevane. See ei ole sõltuvus, vaid harjumus.

Kuna 11,9 liitrit puhast alkoholi aastas teeb 520 pooleliitrist pudelit 4,6-protsendilist õlut, pole sääraste harjumuste juures keskmine joomine suur kunsttükk. Eriti kui lisanduvad seltskondlikud võtmised nädalavahetustel ning kohustuslikud joomised tähtpäevadel.

Ma ei väida, et maainimesed joovad rohkem kui linnainimesed, reede-laupäevaõhtust Tallinna-Tartut nähes võiks järeldada vastupidist, kuid jääb mulje, et see statistika ei teki mitte padujoodikute, vaid tavainimeste põhjal, kes iga päev veidi trimpavad ning nädalavahetusel end lõdvaks lasevad.

Ütlust «On olemas väike vale, suur vale ja statistika» meenutatakse siis, kui arvud räägivad meie kahjuks, küsimata, miks nad ei räägi poolakate, sakslaste või norrakate kahjuks. Proovige täita alkoinfo.ee kodulehel alkopäevikut, et selgust saada...